Kommentaar: Kelle pension suureneb?
Eile kergitas Riigikogu 1. juulist senist pensioni baasosa saja krooni võrra.
Tänased pensionärid kindlasti teavad, et riiklik vanaduspension, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension koosnevad kolmest osast: baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Tuleb rõhutada, et 1. juulist suureneb üksnes baasosa, staažiosaku ja kindlustusosaku suurust nimetatud seaduse muudatus ei mõjuta. Samuti jääb muutmata rahvapensioni määr, mis on 931 krooni.
Kui valdava osa vanaduspensionäride pension on alates juulikuust saja krooni võrra senisest suurem, siis enamikul töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajatest see nii ei ole. Nende pension siiski ei suurene saja krooni võrra, vaid vähem. Miks?
Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel moodustab töövõimetuspension töövõime kaotusele vastava protsendi töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist. See tähendab, et pension suureneb saja krooni võrra üksnes juhul, kui töövõime kaotus on sada protsenti. Väiksema töövõime kaotusega on pensioni suurenemine väiksem.
Kui isiku töövõime kaotus on 40 või 50 protsenti ja seaduse alusel arvutatud töövõimetuspension jääb väiksemaks rahvapensioni määrast, siis makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras, s.o 931 krooni nagu seni. Sellisel juhul ei lisandu pensionile sada krooni.
Samuti ei suurene saja krooni võrra ühele ja kahele perekonnaliikmele määratud toitjakaotuspension. Kui toitjakaotuspensionile omab õigust üks toitja perekonnaliige, siis moodustab tema pension 40 protsenti toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetavast vanaduspensionist ja tema pension suureneb 40 krooni võrra. Kahele perekonnaliikmele määratud toitjakaotuspension moodustab 70 protsenti toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetavast vanaduspensionist. Järelikult lisatakse 1. juulil pensionile 70 krooni. Kolme ja enama perekonnaliikme ühine toitjakaotuspension moodustab sada protsenti toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetavast vanaduspensionist. Nende toitjakaotuspension suureneb saja krooni võrra.
Jällegi kehtib üldine reegel – pensioni baasosa uue suuruse tõttu arvutatakse pensionid kehtiva seaduse alusel ümber ja saadud summat võrreldakse varem kehtinud riiklike elatusrahade seaduse alusel arvutatud pensioniga. Kui vana summa on suurem kui uus, siis jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses. Pensioni baasosa suurenemine saja krooni võrra ei too seega iga pensionäri puhul kaasa pensioni tõusu. Orienteeruvalt 30 000 pensionärile jätkatakse pensioni maksmist veel endises suuruses.
Kuigi lisanduv summa on väike, võib ta mõnel juhul siiski mõjutada pensioni kogusummat nii, et see ületab piiri maksuvaba ja maksustatava tulu vahel. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse tulumaksuga see osa pensionist, mis ületab 3000 krooni.
Kui kellelgi tekib oma pensioni suuruse või selle maksustamise kohta küsimusi, siis selgituse saamiseks pöörduge oma elukohajärgse pensioniameti poole. Vastuvõetud seaduse muutmine annab enam kui viiesajale üle 63-aastasele toitjakaotuspensioni saajale õiguse üle minna rahvapensionile. Senini neil see õigus puudus, sest seaduse kohaselt määrati vanuse alusel rahvapension üksnes isikutele, kellel ei olnud õigust teist liiki pensionile.
Külli Pedak,
sotsiaalkindlustusameti peadirektor