Uudised

Ehkki inimesed võiksid kolmandasse pensionisambasse tulumaksuvabalt investeerida sel aastal umbes 6 miljardit krooni, kasutatakse sellest ära vaid kahekümnendik.

Sotsiaalmaksu laekumise põhjal võib oletada, et sel aastal teenivad Eesti inimesed palkadena umbes 45 miljardit krooni. Kuna Eesti riik lubab tulumaksuvabalt kolmanda pensionisamba fondidesse ja kindlustustoodetesse investeerida kuni 15% oma maksustavast brutotulust, oleks teoreetiliselt võimalik, et eestlased investeeriks aastaga kolmandasse sambasse umbes 6 miljardit krooni ja võtaks maksuametilt paari kuu pärast välja 1,56 miljardit krooni. Paraku on see utoopia. Hoolimata stabiilsest kolmanda samba populaarsuse kasvust liigub sel aastal läbi kindlustuse ja fondide kolmandasse pensionisambasse veel vaid 300–400 mln kr.

Kolmas sammas ootab teed massidesse

Hansapanga Elukindlustuse juhatuse esimehe Paavo Põllu sõnul vajab kolmas sammas kiireks kasvuks kriitilise massi tekkimist. “Inimene on ühiskonnatundlik ja vaatab, mida naaber teeb. Lisaks takistab kasvu eluasemelaenubuum, mis tingib inimeste finantsvabaduse puuduse,” lisab Põld.

“Laenud kasvavad väga kiirelt ja see mõjutab ka säästuturgu,” arvab ka Eesti Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. Samas loodab ta, et lähiaastatel jääb III pensionisamba mahtude kasv 20% juurde.

Sampo Elukindlustuse turundusjuht Hele Leppiku hinnangul aitaks kolmanda pensionisamba buumi tekitada vaid üks lahendus – et loodaks võimalused tööandja pensioniks. “Tööandja pension aitaks tööandjatel töötajaid endaga siduda ja riigi koormus pensionide maksmise ees kanduks ka tööandjate õlule,” lisab Leppik.

Ergo Elukindlustuse juhatuse liige Georg Männik aga möönis, et üle kümnendiku elanikkonnast on III sambaga juba liitunud ning see peaks olema väga hea näitaja. “Eestlased mõtlesid iseseisvuse peale, Euroopa Liidu peale. Küll hakatakse mõtlema ka oma tervise ja pensioni peale,” on Männik optimistlik.

Seesami Elukindlustust juhtiva Erki Kilu sõnul on uusi kolmanda samba kliente tulnud turule kolmel viimasel aastal samas suurusjärgus. “Kolmas sammas eeldab vaba raha olemasolu ja kliendi teadlikkuse tõusu. See ei juhtu aga üleöö,” tõdeb Kilu.

Kolmandale samba kõrvale valikut pole

Kolmanda pensionisambaga soovitavad kõik kindlustusseltsid sellegipoolest liituda.

Nii efektiivset lahendust turul ei leia, iseloomustab kolmandat pensionisammast Põld. “Investeeringud on tulumaksuvabad ning lisaks on Hansa pensionifondid pakkunud aastaga 20% tootlust,” lisab Põld.

Leppiku hinnangul piisab teisest pensionisambast inimesele, kes sellega väga varakult liitub. Teistele aga ei anna teine sammas varalist kindlust ja inimväärset pensionit.

Erki Kilu ei leia samuti ühtegi põhjust, miks kolmandat pensionisammast mitte teha. “Täna on Eestis pakutavate kolmanda samba toodete skaala väga lai. Turult tuleb leida vaid sobiv toode,” arvab Kilu.

Männik omakorda soovitab inimestel vaadata ringi, kuidas elavad pensionärid, mõelda oma tuleviku peale ja küsida endalt, mida täna tegema peab.

Kuidas raha saada

Tulumaksuvabalt võib investeerida oma maksustavast brutotulust 15%. 10 000kroonise brutopalga peale teeb see 18 000 krooni aastas, millest paari kuu pärast võiks maksuametilt tagasi saada 4680 krooni. Võib arvata, et kui inimesel tekikski soov oma raha kolmandasse sambasse investeerida ja tulumaksusoodustust saada, siis nii suurt vaba raha (liiatigi veel jõulude eel) pole enamikul võimalik sukasäärest võtta.

Äkki on abiks väikelaen? Kui võtta aastaks 18 000 krooni laenu intressiga 16%, ulatuks intressikulud kokku 1600 kroonini. Kui siia lisada juurde ka 500 krooni laenu vormistamistasu, saame kokku 2100 krooni, mis maksuametilt tagasisaadavast summast üle kahe korra väiksem. Kindlasti leidub laenu saamiseks ka odavamad mooduseid.

“Ühest vastust pole, kas võtta kolmanda samba investeeringuks laenu või mitte,” ütleb Põld, kelle sõnul tuleb laenu võtmisel vaadata raha hinda (intressi- toim.). Mingi kingituse võiks osta krediitkaardiga. Inimene peab seda ise vaatama, ei näe Põld laenu võtmises suurt tonti.

Laenuraha mängutoomises ei näe halba ka Erki Kilu. “Kui väikelaenu kasutada näiteks jaanuaris tekkiva vaba raha ettepoole toomiseks detsembrisse (et makse teha ja maksusoodustust kasutada), siis miks mitte.” Samas Kilu siiski hoiatab, et kui vaba raha praegu ei ole ja seda ka järgmise aasta alguses ei teki, siis pole mõtet laenu võtta.

“On öeldud, et sellised asju on võimalik teha, pole aga silma hakanud, et keegi seda teeks. See on selline eetika piiril käitumine ja paras asjaajamine,” märkib Holst. Kui inimesel sel aastal raha pole, siis ei maksa end küll lõhki rebida. Parem oma jõuluostud ära osta ning alustada investeerimist jaanuaris-veebruaris,” lisab Holst.

Märksa karmim on Leppik, kes ei soovita ühe käega laenata ja teisega ära anda. “Laenudega on seotud riskid. Inimene peab lihtsalt otsa lahti tegema ja koguma hakkama,” arvab Sampo Elukindlustuse turundusjuht.

Raivo Sormunen