Eesti
Filtreeri
USA pensioniplaanid on alarahastatud
Milleks III sambale lagi?
LHV: Kolmandasse sambasse tasub investeerida kuni 4000 eurot aastas
Nordea: tööandja pension levib välisfirmade Eesti üksustesse
Priitahtlik pension pürgib palgalisaks
Vabatahtlik kogumispension avaneb ka kõhnema rahakoti omanikele
Swedbanki fondid tänavu kõige ambitsioonikamad

Kolmas sammas ei toimi, süsteem vajab uuendamist

16.06.13 Äripäev

Tänane kolmesambaline pensionisüsteem võiks  ideaalse toimimise korral tagada skandinaavialiku heaolupensioni. Vähenevat riiklikku esimest sammast tasakaalustab kasvav kohustuslik teine sammas, tagades pensioni püsimise siiski vaid Euroopa sotsiaalhartas defineeritud vaesuspiiril, kirjutab Swedbanki pensionifondide juht Loit Linnupõld.

Vabatahtlik 10-15% sissetulekust säästmine III sambasse peaks kogupensionile lisama puuduolevad 30%, mille tulemusel on kogupensioni ning pensionieelse sissetuleku 70%se suhte saavutamine väga tõenäoline.

Kolmas sammas pole kahjuks kavandatult käivitunud. Enamik inimesi ei ole endale teadvustanud vabatahtliku pensionikogumise vajalikkust ning seetõttu puuduvad neil pikaajalised säästud. Teiseks probleemiks on madal säästumäär, mistõttu III sambasse kogunenud keskmise vara maht on väga väike – fondides umbes 2200 eurot inimese kohta ning kindlustuses vaid umbes 890 eurot inimese kohta.

Üldise säästumäära tõstmisele võiks kaasa aidata tänase II samba laiendamine, lubades sinna vabatahtlikke sissemakseid teha nii inimestel endil kui ka tööandjatel. II samba laiendamine tõstaks märkimisväärselt vabatahtliku pensionikogumise efektiivsust, võimaldades vältida vajadust eraldiseisva väärtpaberikonto ning fondiosakute ostmiseks tehtavate väärtpaberitehingute järgi. Soovi korral saaks olemasoleva II samba baasil luua Eesti elanikele ühtse pensionikogumissüsteemi, mis suudaks kuluefektiivselt korraldada nii kohustuslikku kui ka vabatahtlikku pensionikogumist.

Tänase kolmanda samba rolli üle võiks arutleda, aga üheks võimalikuks variandiks võiks olla III samba muutumine investeerimiskonto laadseks lahenduseks, mis võimaldaks asjatundlikel klientidel ise oma pensioniinvesteeringuid juhtida. Samuti võiks sellise lahendusega kaasneda tänane paindlikkus, kus kogutud raha on võimalik vajadusel välja võtta.

Muudatuste kavandades peaks silmas pidama kolme eesmärki: kaasatuse kasv (enamik kogub pensioni, panustada võiks  ka tööandja), säästumäära kasv (säästa tuleb piisavalt, panustab ka tööandja) ja efektiivsuse kasv (kogumis-ja investeerimiskeskkond peab olema võimeline makseid investeerima).

Loit Linnupõld