Eesti
Filtreeri
Pensionifondide investeeringud Eestisse kasvasid hüppeliselt
Iga kolmas inimene ei tea, kui suureks kujuneb tema pension
Küsitlus: inimesed ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks

2017

Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu
Ministeerium kolmandale sambale erandit ei kaalu
Kolmandast sambast võib saada suur komistuskivi
Pensionifondide troonile trügib uus valitseja

Kolmanda samba fondid ärkavad varjusurmast

13.11.02 Äripäev

Seoses pensionisüsteemi II sambaga liitunud üle 200 000 inimese investeerimiskogemuse tekkimisega oodatakse edaspidi ka seni vähepopulaarse III samba pensionifondide mahtude kasvu.

Kui äsjase pensioniralli ajal valis endale meelepärase teise samba pensionifondi 207 000 inimest, siis tulumaksusoodustusega täiendava pensionisamba fondidega on läbi aegade liitunud vaid paar tuhat klienti. Samas kui maailmas on säästude kogumisel väga populaarsed just pensionifondid, on eestlased pensionisüsteemi kolmanda samba raames seni oluliselt rohkem eelistanud kindlustusseltside kogumistooteid, mis juba nõukogude ajast tuttavamad. Näiteks ainuüksi Hansapanga Kindlustuse täiendava pensionikindlustuse toodete klientide arv on hetkel 17 500. Sinna hulka kuuluvad tulumaksusoodustusega lepinguteks ümber vormistatud varasemad kogumiskindlustuslepingud.

Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Jürgen Pelt tunnistas, et seoses teise sambaga liitujate investeerimiskogemuste lisandumisega võib kolmanda samba fondide populaarsus seltside kõrval kasvama hakata. “Seni sai ju fondide kliendibaas tekkida valdavalt sellelt inimeste hulgalt, kellel oli juba väärtpaberikonto ja seega ka mingisugune investeerimisteadlikkus,” arutles ta.

Hansa Investeerimisfondide ASi fondijuht Mihkel Õim ütles, et seni on kogu ressurss ja energia läinud teise samba käivitamisele ning need rahad hakkavad liikuma alles järgmisel aastal. “Eks siis inimestel tulevad ka kogemused, kuidas fond töötab ja samas toome meie kolmandas sambas rohkem tooteid juurde ning mahud hakkavad tõenäoliselt kasvama,” rääkis ta.

Õim märkis, et tõenäoliselt lisandub pensionifondile uusi kliente juba nüüd, aasta lõpus. Tavaliselt ootavad paljud kliendid fondi osakutesse investeerimiseks detsembrini, sest siis on selgunud aastaga tekkinud säästmisvõimalused. Teiseks jääb sellelt summalt tulumaksu tagasisaamiseni märtsis vähem aega.

Kindlustusseltside pensionitoodete tugevamat müügiedu on seni toetanud suurema agentidevõrgu abiga võimalus toode inimestele lähemale tuua. Pensionifondidele on aga seadusega sisse programmeeritud väga väikesed kuluvõimalused ning seega on raskendatud laiem müügitöö.

Maailmas on just pensionisäästude kogumisele ja raha kasvatamisele orienteeritud inimeste seas seltside kõrval pensionifondid väga populaarsed, sest nad pakuvad tavaliselt suuremat tootlust ning on efektiivsemad.

Sampo Varahalduse ASi juhatuse esimees Silja Saar selgitas, et pensionifondi tooted on kindlustusega võrreldes väga läbipaistvad. Nende kulud ja tootlikkus on selgelt näha, samas kui kindlustuslepingu puhul ei ole täpselt eristatav, kui palju on sissemaksetest läinud kuludeks, elukindlustuskatteks ja milline on jooksvalt tootlus. Samas toonitas ta, et valik fondi või seltsi vahel peaks sõltuma ikka eelkõige lähtuvalt inimese vajadustest.

Silva Männik