Uudised

LHV noorte müügimeeste ja -naiste töö kaubanduskeskustes on lõpuks ennast ära tasunud – tänu klientide arvu suurele kasvule on pensionifonde haldav LHV Varahaldus jõudnud kasumisse.

«2013. aasta oli LHV Varahalduse tegevusajaloo jooksul esimene kasumiga lõppenud aasta ning 2012. aasta oli esimene, kus fondivalitseja ei olnud enam kahjumis,» kommenteeris ettevõtte eelmise aasta majandustulemusi tegevjuht Mihkel Oja. «2011. aasta kahjum oli kaks miljonit ja 2010. aasta kahjum 1,1 miljonit eurot.»

Kui veidi konkreetsem olla, siis oli LHV Varahalduse eelmise aasta kasum 1,74 miljonit eurot võrrelduna 124 000 euro suuruse kasumiga 2012. aastal, mis teeb kasumi kasvuks 14 korda.

Lisaks LHV-le suutis ainsana kasumit kasvatada Nordea Pensions. Kui LHV Varahaldusest sai kasumlik ettevõte alles kümne aasta pärast, siis vaid viis aastat pensionifondide turul olnud Nordea teenis korraliku kasumi juba 2012. aastal.

Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli sõnul oli nende pensionifondide kiirema kasvu taga eelkõige mitu asjaolu. Esiteks olid tootlused mullu väga head ja enamasti ületasid turu keskmisi näitajaid. «Kliendid on seda märganud ning seoses sellega lisandub Nordea pensionifondidesse pidevalt uusi osakuomanikke,» ütles ta.

Teiseks on Nordea pensionifondide kliendid keskmisest kõrgema sissetulekuga. «Pensionikeskuse statistika näitab, et turu kõrgeima keskmise palgaga osakuomanikega fondide esikolmikuks on Nordea pensionifondid,» lisas Tagel.

Aasta alguses kirjutas Postimees teise pensionisamba tootlustele tuginedes, et varasematel aastatel ülekaalukalt parimaid tootlusi pakkunud LHV pensionifondide ülevõim mureneb. Neli kuud hiljem on see tendents üha süvenemas ja Andres Viisemanni juhitud teise samba pensionifondide tootlused on muutumas üha keskpärasemaks.

Viisemann on tunnistanud, et on finantsturgude tuleviku suhtes mõnevõrra murelik, mistõttu on üsna suur osa LHV pensionifondide portfellidest rahas. Näiteks kõige agressiivsemas teise samba fondis XL on raha ja ekvivalentide osakaal portfellis tervelt kolmandik.

Progressiivse ja agressiivse strateegiaga pensionifondidest, mille portfellides võib aktsiate osakaal ulatuda 50–75 protsendini, on viimase 12 kuu parimaid tootlusi pakkunud Nordea. Samas ei ole Nordea teise samba fondid investeerinud aktsiatesse, vaid erinevatesse aktsiafondidesse või börsil kaubeldavatesse fondidesse, mistõttu on tegemist pigem fondifondidega.

Ilmselt pole investorid LHV pensionifondide keskpäraseid tootlusi veel tähele pannud, sestap on nii LHV kui ka Nordea võitjad nii varahaldusfirmade kasumi kasvu kui ka aktiivsete investorite arvu poolest. Pensionikeskuse statistika kohaselt oli mai alguses LHV teise samba aktiivsete investorite arv kasvanud 15 ja Nordea panga investorite arv kaheksa protsenti.

Swedbanki teise samba investorite arv jäi viimase 12 kuuga samale tasemele, aga Danske Banki, Ergo ja SEB Varahalduse klientide arv on viimase aastaga kahanenud.

Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ütles, et nende kasumi kõikumise tingib finantstulude suur kõikumine. «Vastavalt seadusele peavad fondivalitsejad investeerima enda hallatavatesse II samba fondidesse ühe protsendi nende fondide mahust,» selgitas ta. «Kuna finantsturud ja sellega seoses ka fondiosakute puhasväärtus on aastast aastasse kõikuvad, mõjutab see ka omaosakute tootlust.»

Korralikud palgad

Oja sõnul kasvas LHV Varahalduse regulatiivne kapitalivajadus ühe miljoni euro võrra. «Seega LHV Varahalduse omaniku jaoks oli tulemus pigem 0,7 miljonit, kuna enamiku kasumist sööb kasvav kapitalinõue ära,» märkis ta.

Pensionifonde haldavate varahaldusfirmade palgatase on Eesti üks kõrgemaid. Danske Capital on Äripäeva andmetel olnud tosina Eesti parima palgamaksja seas. Ka teiste suurpankade varahaldusfirmade töötajate palgatase on riigi tipus.

Eelmisel aastal tõusid palgad kuni 10 protsenti, vaid LHV Varahalduse töötajate palgakulu kasvas viiendiku võrra töötaja kohta. Samas on LHV-l palju osalise koormusega töötajaid.

Tõnis Oja

Pensionifondide juhtimine muutub üha kasumlikumaks Foto: Allikas: Pensionikeskus