Kõige paremini on käinud konservatiivsete pensionifondide käsi
Nii aasta kui viie aasta lõikes on II pensionisamba puhul kõige paremini käinud konservatiivsete fondide käsi, selgub kohustusliku kogumispensioni statistikast.
Konservatiivsed fondid investeerivad valdavalt võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ja muudesse sarnastesse varadesse.
Mullu augustis kehtestati konservatiivsetele fondidele senisest veelgi karmimad nõuded. Nimelt võivad konservatiivsed fondid investeerida üksnes sellistesse võlakirjadesse, mille krediidireiting on mõõdukas. Valdavalt soovitatakse taolisi fonde neile, kel pensionipõlv juba silmapiiril terendab. Neile, kel pensionini on jäänud aastakümneid soovitatakse tavaliselt riskantsemaid fonde, mis peaksid pikas perspektiivis olema tulusamad.
Seni on kõige paremini käinud aga just väiksema riskiga fondide käsi. Oma osa mängib siin ka kasinam usaldus riikide võlakirjade vastu, mis nende laenuitressid üles viib.
LHV portfellihalduri Romet Enoki sõnutsi saab riikide võlakirjade jätkuv hinnatõus kesta vaid juhul, kui maailma majanduse edasine käekäik on nigel ning tema sõnul hakkav valitsuste võlakirjade hinnatõus ühele poole saama.
Tänase seisuga oli Eesti kogumispensioni süsteemiga liitunud 623 520 inimest, neist umbes 40 000 olid otsustanud konservatiivse fondi kasuks.
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2 protsenti pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33 protsenti sotsiaalmaksu arvelt 4 protsenti. Kui II sambaga on liitutud, ei saa sellest enam loobuda.
Adele Pao