Eesti
Filtreeri
Eesti hakkab pensione maksma üle maailma
Pank: noorte huvi teise pensionisamba vastu on väike
Kõige suurema löögi sai SEB progressiivne pensionifond
Kasumikoore riisusid LHV pensionifondid
SEB vähendab II samba pensionifondide valitsemistasu
Danske pensionifondid on heas hoos
LHV jõudis pensionifondide turul SEB pangale järele

Kohustuslikud pensionifondid rämpsuvabaks

27.01.11 Äripäev

Teise pensionisamba konservatiivsed fondid ei näita tulevikus enam nii suurt tootlust, nagu senini ollakse harjunud, kommenteeris Swedbank Investeerimisfondid ASi juht Agnes Makk eilset riigikogu otsust. Nimelt täiendati eile konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid. Selle järgi võib investeerida vaid võlakirjadesse, mille krediidireiting pole väiksem kui Baa3 (Moody’s).

Sellele, et pensionifondid investeerivad inimeste tulevast pensioniraha nn rämpsvõlakirjadesse, kirjutas Äripäev 2008. aastal ning tegi juhtkirjas ettepaneku investeerimisreeglid üle vaadata. Samuti kehtestati eile lisanõuded fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse investeerimiseks. Ka sellele huvide konfliktile on Äripäev korduvalt tähelepanu juhtinud.

“Konservatiivsetele pensionifondidele seatakse uue seadusega piiranguid, mis sunnivad neid fonde olema tõeliselt konservatiivsed. Tervikuna tõenäoliselt ei nähta enam siinsel turul nii suuri tootluse numbreid, nagu senini ollakse harjunud, sest riskivõtmise ja tootluse vahel on otsene seos,” ütles Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse esimees Agnes Makk.

Uus seadus muudab kõikide fondide tootluse ühtlasemaks. Väiksemat tootlust prognoosib ka LHV Varahaldus ASi juhatuse liige Mihkel Oja. “Konservatiivsed pensionifondid ei saa enam investeerida suurema oodatava tootlusega, kuid ka suurema riskitasemega, aga madalama reitinguga võlakirjadesse. See kindlasti alandab konservatiivsete pensionifondide oodatavat tootlust tulevikus,” märkis ta.

Oja soovitab teise samba omanikul valida väga väikese riskiga pensionifond näiteks vahetult enne pensioniikka jõudmist.

Danske Capital ASi juhi Silja Saare sõnul on uued reeglid selgemad ja kõikide fondide tootlus ühtlasem. Konservatiivsete pensionifondide eesmärk on tema sõnul osakuomaniku vara säilitada.

Saar juhtis tähelepanu mõiste “rämpsvõlakirjad” kasutamisele seaduses. “Kuna nn rämpsvõlakirjadeks selles käsitluses klassifitseeruvad võlakirjad, millel puudub investeerimisjärgu reiting, siis Eestis saab mitterämpsvõlakirjade emitentideks pidada põhimõtteliselt vaid Eesti riiki ennast, Eesti Energiat, Tallinna linna ning Eestis tegutsevaid põhjamaiseid finantskontserne,” ütles ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas (Reformierakond) rõhutas, et kriisi ajal kaotasid konservatiivsed fondid ligi kümnendiku ja sellest tuli teha tõsiseid järeldusi. “Kõikidest kogemustest tuleb õppida, kuid mitte ükski seadus ei saa kõiki fondihalduri valeotsuseid või investeerimisriske täielikult välistada,” vastas ta küsimusele, kas seadusmuudatus hoiab ära võimaluse, et pensioniraha investeeritaks rämpsvõlakirjadesse, nagu mõne aasta eest selgus.

“Eks mingi risk ikka jääb, et kuskil võib oma investeerimisotsustes eksida,” vastas eelnõu eest vastutanud riigikogu sotsist liige, rahanduskomisjoni kuuluv Eiki Nestor samale küsimusele.

Seaduselooja eesmärk on, et investeeringud ei saaks väheneda. Rõivase sõnul täiendab seadus ka huvide konflikti maandamise reegleid. “Kui praegu tuleb fondivalitsejal arvestada, et ta ei või kohustuslike pensionifondide vara investeerida oma teistesse fondidesse rohkem kui kümne protsendi ulatuses oma pensionifondi varadest, siis eelnõu piirab ka selliste investeeringute mahtu,” selgitas ta.

Rõivas lisas, et seaduse eesmärk on tagada, et konservatiivne oleks konservatiivne ja investeeringud ei saaks väheneda.

Pensionifondide riskisust pole seni Eestis reguleeritud. Mõlemad poliitikud kinnitasid, et pensionisüsteemi täiendatakse edaspidigi. Nestor pakkus ühe võimaliku tulevase muudatusena välja fondidele pandava kohustuse, mille järgi nad teatud aastad enne inimese pensionile suundumist oleks kohustatud inimest sellest teavitama ja pakkuma võimalust vahetada fond kogutu kindlaks säilitamiseks konservatiivsema vastu. Otsuse, kas seda oleks tarvis või mitte, langetaks ikka inimene ise.

Kogumispensioni reguleeriv seadus sai eile riigikogus kolmandal lugemisel 86 poolthäält, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.

Kohustuslike pensionifondide riskisust seni sisuliselt ei reguleeritud. Sõnad konservatiivne ja progressiivne fondide nimedes viitasid seni, mis mahus tohivad fondid võtta aktsiariske ja mis mahus investeerida võlakirjadesse. Ent ka börsil noteeritud võlakiri võib sisu poolest kvalifitseeruda rämpsvõlakirjaks.

Kommentaar
Osakuomanik saab suuremad õigused
Andre Nõmm
finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht

Üks olulisemaid seadusemuudatusi seondub aastaid kestnud aruteluga, kas osakuomanikele peaks andma õiguse fonde sagedamini vahetada. Meie hinnangul kaotatakse nüüd osakuomanike õiguste suurendamise kaudu fondide vahetamisel oluline tõrge.

Talle antakse suurem võimalus II samba pensionifondide turgu mõjutada. II sambaga liitunul peab olema võimalik oma hinnangut konkreetsesse pensionifondivalitsejasse näidata vabalt, see tähendab – otsustada teise teenuseosutaja kasuks siis, kui ta seda oma subjektiivse hinnangu alusel õigeks peab. Kokkuvõttes peaks see sundima fondivalitsejaid tulemuslikumalt tegutsema.

Teiseks oluliseks muudatuseks on konservatiivse pensionifondi mõiste sisustamine ja konservatiivsete pensionifondide võlakirjainvesteeringutele riskipõhise regulatsiooni kehtestamine. Nad saavad investeerida üksnes võlakirjadesse, millele on antud investeerimisjärgu reiting. Sellega välditakse investeerimist spekulatiivsetesse väärtpaberitesse. Osakuomanikele jääb võimalus suuremaid riske võtta aktsiatesse investeerivate pensionifondide kaudu.

Pane tähele
Uued reeglid muudavad kohustusliku pensionikogumise riskivabamaks

 1. augustil 2011 jõustuvad muutused:

  • vahetada saab kolm korda aastas. Osakuomanik võib talle kuuluvaid pensionifondi osakuid vahetada teise fondi osakute vastu senise ühe korra asemel kolm korda aastas.
  • Sissemaksete suunamist uude pensionifondi võib otsustada igal ajal (siiani üks korda aastas).
  • aruandlus igakuiseks. Lisaks aasta- ja poolaastaaruannetele peavad fondivalitsejad kohustuslike pensionifondide kohta avalikustama järgneva kuu 15. kuupäevaks igakuise investeeringute aruande.
  • Reitingupiirang. Konservatiivsed fondid võivad investeerida üksnes võlakirjadesse, mille krediidireiting ei ole väiksem kui Baa3 (Moody’s) või selle ekvivalent.
  • tingimused avalikuks. Fondivalitsejad on edaspidi kohustatud esitama pensionifondide tingimused ja emissiooniprospektid väärtpaberite keskregistripidajale, kes peab need oma veebilehel avalikuks tegema.
  • huvide konflikti maandamine. Kehtestatakse täiendavad nõuded investeerimisriskide ning huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, kui pensionifondi vara investeeritakse fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse ja osaletakse selle grupi ettevõtjate korraldatud väärtpaberiemissioonides.
  • topelt valitsemistasu keelatud. Edaspidi on fondivalitsejal keelatud võtta kohustusliku pensionifondi arvel tema poolt valitsetavatesse teistesse fondidesse tehtud investeeringutelt valitsemistasu. See peaks tagama, et pensionifondide vara ei investeeritaks pelgalt seetõttu, et fondivalitsejal on huvi teenida nn topelttasusid.
  • Lisaks seadusemuudatustele on finantsinspektsioon koostanud juhendi “Kohustusliku pensionifondi osakute turustamise nõuded”, milles kehtestatakse täiendavad nõuded pensionifondide müügitegevusele.

Allikas: finantsinspektsioon

Kadrin Karner