Uudised

Rödl & Partner Audit OÜ maksukonsultant Virve Aru selgitab, millega peab arvestama otsustades kogumispensioni sissemakseid jätkata ning kuidas tööandja peab käituma, et kogumispensionimaksed õigesti arvestatud saaksid.

Kogumispensionide seaduse muutmisega peatati ajutiselt alates 2009.aasta 1. juunist kuni 2010.aasta 31. detsembrini sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse.

II sambaga liitunutel on soovi korral võimalus alates 2010.aastast jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist. Selleks saab esitada avaldusi käesoleva aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini kas kontohaldurile (pangale) või registripidajale, kelleks on Pensionikeskus.

Tähelepanu tuleb pöörata aga sellele, et juba esitatud avaldust enam tagasi võtta ei saa. Seega tuleb enne avalduse esitamist olla veendunud omapoolsete maksete jätkamise soovis alates 2010. aasta algusest, sest riik 2010. aastal omapoolset osa juurde ei lisa. Riik jätkab omapoolse osa lisamist alates 2011. aastast.

Erand on kehtestatud 1954. aastal ja varem sündinute ning avalduse esitanud liitunute jaoks. Nende osas lisab riik omalt poolt 4% juba alates 2010. aastast . Avalduse vorm on kehtestatud rahandusministri määrusega ja on avaldatud Riigi Teataja Lisas nr 47.

Need isikud, kes sel aastal avaldust ei esita ja on rahul sellega, et 2010. aastal nende II samba fondidesse sissemakseid ei tehta, ei pea mingit avaldust esitama sissemaksete jätkamiseks alates aastast 2011, sest siis toimub see liitunute osas juba automaatselt.

Kuidas peaksid tööandjad käituma, et alates 2010. aasta jaanuarist tehtavatelt väljamaksetelt oleks kohustusliku kogumispensioni makse õigesti arvestatud?

2009.aasta detsembris tuleb tööandjal kontrollida, kes tema töötajatest on avaldanud soovi jätkata 2010. aasta 1. jaanuarist kogumispensioni maksete tasumist. Tööandja kohustus tuleneb kogumispensionide seaduse §-st 11, mille alusel tööandja peab kontrollima isikukoodi järgi, kas tasu saaja on kohustatud isik. Kontrollida saab seda Pensionikeskuse kodulehel lihtpäringuga „Liitumiskontroll“ sisestades töötaja isikukoodi. Lihtpäringu kasutamine on õigustatud nende tööandjate osas, kellel on vähe töötajaid.

Teiseks kontrollimise võimaluseks on masspäring ja see on mõeldud suure töötajate arvuga tööandjatele. Masspäringu teostamiseks tuleb esitada taotlus Eesti Väärtpaberikeskuse faksile 6 408 801 või postiga aadressil Tartu mnt 2, 10145 Tallinn. Taotluse vorm on Pensionikeskuse kodulehel rubriigis „ Kogumispensioni päringud“.

Samaaegselt taotlusega esitatakse töötajate isikukoodid TXT või XLS failiformaadis elektrooniliselt aadressile info@pensionikeskus.ee . Vastus saadetakse samuti kas TXT või XLS failiformaadis ettevõtte poolt kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

Masspäringu taotlusele saab alla kirjutada isik, kellel on õigus allkirjastada lepinguid ja muid äritegevuse dokumente. Masspäringu taotleja peab andmete väljastamise eest tasuma Eesti Väärtpaberikeskusele teenustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. Väärtpaberikeskus esitab teenustasu kohta arve.

Kontrollimise järgselt on tööandjal kaks erinevat makse kinnipidamise skeemi. Kui töötaja on esitanud avalduse, peab tööandja alates 2010. aasta jaanuarist väljamaksetelt kinni kogumispensioni makset 2%-lises määras. Kui töötaja ei ole maksete jätkamise avaldust esitanud, ei pea tööandja 2010. aastal tehtud väljamaksetest kogumispensioni makset kinni. Avaldust mitteesitanud töötajate tasudelt taastatakse makse kinnipidamine alates 2011. aastast.

Virve Aru, Rödl & Partner Audit OÜ maksukonsultant