Kogumispensioniga tasub kõigil liituda
- Ratsionaalne inimene jagab riske
- Mida suurem palk, seda kasulikum
Mulle meeldivad vaidlused, mis selgitavad lõpuks välja tõe. Samuti meeldib mulle probleemi lahata nii, et kõik poolt- ja vastuargumendid on esindatud. Üks halvemaid vaidluse tagajärgi on see, et tehakse otsus, olemata kõigest informeeritud.
Käesoleva aasta 31. oktoober on viimane võimalus liituda kogumispensioniga neil, kelle sünniaeg jääb vahemikku 1.01.1957 – 31.12.1961. Nendel inimestel on kindlasti põhjust võtta pooltund ning mõtelda selgeks kogumispensioniga liitumine. Kui endal infot ja teadmisi napib, siis kindlasti nõustatakse teid lähimas pangakontoris.
Pensioni (riikliku pluss kogumispensioni) suurus Eestis sõltub peamiselt kolmest asjast: palk, vanus ja pensionifondi tootlus. Samuti on oluline kogu majanduse käekäik – mida parem seis on majanduses, seda rohkem on võimalust pensioni maksta. Olengi analüüsinud kolme grupi seisukohast vaadatuna, kas tasub kogumispensioniga liituda või mitte. Valisin grupid selliselt, et oleks esindatud erineva sissetulekuga nn viimase võimaluse liitujad ning nooremad.
Rohkem kui kaks dekaadi on väga pikk aeg, kui me räägime investeeringutest. Seetõttu peaks iga ratsionaalne inimene oma riske hajutama ehk koguma pensionivara, kasutades mitut võimalust. Seda muidugi juhul, kui see jõukohane on. Riigipension oli, on ja jääb, kuid lisaraha kogumispensionist on kindlasti vajalik suurema sissetuleku tagamiseks pensionipõlves.
Tänavu saavad kogumispensioniga liituda veel need inimesed, kes on sündinud aastatel 1957–1961. See tähendab, et 17–21 aastat jääb kogumiseks, mis on samuti väga pikk aeg.
Kokkuvõttes: kogumispension on kasulik igas vanuses liitujale palgast olenemata. Mida suurem on palk, seda kasulikumaks liitumine kujuneb, kuid ka keskmisest väiksema sissetulekuga inimesed saavad arvestatavat kasu.
NÄITED
41-AASTANE
• 41-aastane inimene (sünd 1962), kes liitub kogumispensioniga tänavu, kogudes vara veel vähemalt 22 aastat.
• Keskmine palk: 6915 kr
• Riikliku pensioni arvestuse baasosa: 577,33 kr
• Kindlustus ja staažiosakud: 34,04 kr.
• Inimene valib II samba fondi, mille tootlikkus on 7,5% aastas.
• Kui inimene ei liitu kogumispensioniga:
riigipension – 2109 krooni.
• Liitudes: riigipension – 1932 kr
osakute eest – 1488 kr.
Kokku – 3420 kr
44-AASTANE
• Keskmine palk: 3500 kr
• Kõik muud eeldused samad mis eelmises näites.
• Kui see inimene ei liitu kogumispensioniga:
riigipension – 1722 kr.
• Liitudes: riigipension – 1643 kr
osakute eest – 569 kr
kokku – 2212 kr.
44-AASTANE
• Keskmine palk: 10 000 kr
• Kõik muud eeldused samad mis eelmises näites.
• Tulevane riigipension: 2458 kr
• Liitudes: riigipension – 2232 kr
osakute eest – 1625 kr
kokku – 3857 kr
Robert Kitt,
Hansa Pensionifondi fondijuht