Uudised

Kogumispensioniga liitunute keskmine palk tõusis aastaga 1000 krooni ja hoogustus investeerimine pensioni III sambasse

Kogumispensioniga liitunud inimeste keskmine brutosissetulek oli eelmise aasta lõpuks tõusnud 7580 kroonini. Aasta tagasi, 2003. aasta lõpuks, oli nende keskmine sissetulek 6577 krooni kuus. 424 835st kogumispensioniga liitunust on palgasaajaid 81,17 protsenti.

Kõige kõrgema keskmise sissetuleku saajad koguvad pensioni jätkuvalt progressiivse investeerimisstrateegiaga LHV Aktsiapensionifondis. Nende inimeste keskmine brutosissetulek on Maksu- ja Tolliameti andmeil 10 472 (eelmisel aastal 11 705) krooni kuus. Järgnevad Seesami Kasvu Pensionifond (keskmine palk 8677 krooni) ja Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50 (keskmine palk 8573 krooni) progressiivse strateegiaga fondid.

Tasakaalustatud fondi valinutest teenivad keskmiselt kõige rohkem – 8114 (eelmisel aastal 6852) krooni kuus – Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 25-ga liitunud. Konservatiivse strateegiaga fondidega liitunutest on suurim keskmine kuusissetulek – 7013 (eelmisel aastal 6225) krooni – Hansa Pensionifondil K1.

Palgasaajate osakaal kõigist liitunutest on kõrgeim Seesami Optimaalsel Pensionifondil – 89 protsenti. Kõige madalam palgasaajate osakaal liitunuist on LHV Intressipensionifondil, mille kasuks otsustanutest omab sissetulekut alla kolmveerandi (69%).

2004. aasta lõpuks kasvas kogumispensioniga liitunute arv 424 835-ni võrrelduna 353 176 inimesega ülemöödunud aasta lõpus. Eesti kogumispensioni fondide kogumaht kasvas eelmise aastaga 992 miljonilt kroonilt 2 482 miljoni kroonini.

Kogumispensioni fondide keskmist tootlust peegeldav EPI indeks tõusis aastaga 10,84% 119,84 punktile.

2004. aastal vastu võetud uus kogumispensionide seadus tõi jaanuari esimestel päevadel kaasa nn komakohtadega fondiosakud. Kui seni said teise sambaga liitunud igakuise sissemakse eest täisarvu osakuid ja ülejäänud raha oli reservis, siis käesolevast aastast selline reservkonto kaob. Selle tulemusena saab raha kohe fondidesse tulu teenima panna. Detailsemaks muutus ka makse info. Nüüd näeb iga liitunu, missugune tööandja, mis ajal ja missuguse summa on tema pensionikontole üle kandnud.

Möödunud aastal olid inimesed aktiivsemad ka täiendava kogumispensioniga ehk 3. sambaga liitumisel. Täiendava kogumispensioni fondide maht tõusis 2004. aasta lõpuks 113,29 miljonilt kroonilt 186,86 miljoni kroonini.

Ainuüksi neljandas kvartalis otsustas täiendava kogumispensioni fondidesse investeerimise kasuks ligikaudu 1 746 uut investeerijat. Täiendava kogumispensioni fondidest on 2005. aasta alguse seisuga suurima osakuomanike arvuga Ühispanga Täiendav Pensionifond Tasakaalukas (2776 osakuomanikku), järgnevad Hansa Pensionifondid V1 (1485 osakuomanikku) ja V3 (1005 osakuomanikku).
 
Detailne informatsioon kogumispensioni kohta on kättesaadav Pensionikeskuse koduleheküljelt: www.pensionikeskus.ee 

Kogumispensioniga liitunute üle peab arvestust OMX Tallinna gruppi kuuluv AS Eesti Väärtpaberikeskus.

• Pensionifondide võrdlus (PDF)

Lugupidamisega,
Tex Vertmann
Kommunikatsioonijuht
Tallinna Börs / Eesti Väärtpaberikeskus
Telefon: 640 8862, 526 7070
e-post: tex.vertmann@omxgroup.com