Eesti
Filtreeri
Investeerimisfondide vara väärtuse määramise uus kord jõustub 1. mail
Ühispanga Varahaldus sai teise samba fondivalitseja loa
Riikliku pensioni vs kogumispensioni riskid
Hansa Aktivate Juhtimine sai pensionifondi valitsemiseks loa
Pressibriifing: kogumispensioni süsteemi rakendumise hetkeseisust
Sampo sai pensionifondi valitsemise tegevusloa
Finantsinspektsioon loodab pensionifondid registreerida enne mai lõppu

Kogumispensioniga liitunud eelistavad agressiivseid fonde

28.05.02 BNS

Enamus kogumispensioni süsteemiga liitunutest on eelistanud agressiivse kasvustrateegiaga fonde, eriti suur on nende osakaal noorte liitujate seas.

Eesti Väärtpaberikeskuse nõukogu esimees Jaanus Erlemann ütles teisipäeval pressikonverentsil, et pühapäeva õhtu seisuga moodustasid kogumispensioniga liitunutest 53 protsenti naised ja 47 protsenti mehed.

Meestest oli 72 protsenti valinud agressiivse strateegiaga, 17 protsenti keskmise strateegiaga ning 11 protsenti konservatiivse strateegiaga fondi. Naiste puhul eelistas agressiivset strateegiat 61, keskmist strateegiat 21 ja konservatiivset strateegiat 18 protsenti liitunutest.

Erlemann märkis, et liitunute arv jääb vanusegrupiti vahemikku 2,2-3,2 protsenti maksumaksjate üldarvust. Pärast 1983. aastat sündinute puhul, kellele liitumine on kohustuslik, on aga liitunute osakaal tõusnud juba 26,4 protsendini.

Kokku on Eestis pärast 1942. aastat sündinud maksumaksjaid 518.000. Pärast 1983. aastat sündinud maksumaksjaid on kokku 5400 ning selle vanusegrupi liitujatest on 93,6 protsenti eelistanud agressiivset fondi. Seevastu kuni 1952. aastani sündinud liitujatest 53 protsenti eelistanud konservatiivset fondi.

Erlemanni sõnul on liitumise tempo olnud ootuspärane ning esimeses etapis kuni 1. juunini kujuneb liitunute arvuks ilmselt 25.000-30.000 inimest.
Kuna liitunud isikute keskmine palk viimase nelja kuu jooksul on olnud 8359 krooni, siis võib Erlemanni sõnul prognoosida kogumispensioni süsteemi mahuks aastavahetusel viieprotsendilise aastatootluse korral 91 miljonit krooni.

Seega peaks riiklikust pensionisüsteemist tänavu kogumispensioni süsteemi laekuma umbes 60 miljonit krooni. Kuna riigieelarvest oli selleks planeeritud 312 miljonit krooni, siis tekib eelarves Erlemanni sõnul umbes 250 miljoni kroonine eelarveülejääk.

Selleks, et alustada pensionikogumist alates 1. juulist, saab pensionifondi valikuavaldusi esitada veel kolme päeva jooksul enne 1. juunit. Kuna pensionifondide käivitamine venis, pikendati 1942.-1951. aastatel sündinud isikutel liitumisaega 1. juulilt 31. oktoobrini.