Eesti
Filtreeri
Kogumispensioni üldindeks langes nädalaga ligi kolm punkti
Kolmveerand miljardit II sambast kadunud
Pangad eksitavad pensioni kogujat kõrge tootlusega
Kasvasid investeeringud III pensionisambasse
01. jaanuaril 2008. a jõustusid riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused

2007

III samba võimalused jäävad kasutamata
Teeks III samba soodsamaks

Kogumispensioniga liituja pole reklaami ohver

13.02.03 Eesti Päevaleht

Eelmisele aastale tagasi vaadates on enim küsitud, kas inimesed, kes kogumispensioniga liitusid, olid suure müügikampaania ohvrid või teadlikud valijad. Mida aeg edasi, seda enam tundub, et kogumispensioniga liitumine on olnud teadlik valik.

11. veebruariks 2003 on kogumispensioniga liitunud 211 245 inimest, neist 39 324-l on kogumispensioni maksed juba kinni peetud ning esimesed osakud omandatud. 36 000 liitujat on kogumispensioni kogunud üle poole aasta, keskmine pensioniportfelli suurus on 264 osakut ehk ligikaudu 2700 krooni.

Esiteks, pensionikeskusest on välja arenemas mitte ainult kogumispensioni infokeskus, vaid kogu pensionisüsteemi infokeskus. Jaanuaris lisati internetti III samba ehk täiendava kogumispensioni info koos pakutavate toodetega. Lähiajal lisandub võimalus saada täpsemat infot riikliku pensioni kohta.

Tahaks loota, et suudame koostöös x-teega pakkuda “Minu konto” kaudu võimalust jälgida inimestel ka oma I samba seisu. II samba kontode seisu jälgimine on võimalik juba praegu, III samba seisu jälgimine käivitub veebruari teisel poolel.

X-tee on riigi registrite portaal, kus internetipankade ja ID-kaardi kaudu autentides saab inimene tutvuda tema kohta kantud andmetega eri registrites – rahvastikuregistris, äriregistris, autoregistris jm.

Teiseks kriteeriumiks, mille alusel julgen väita, et otsus kogumispensioniga liitumiseks oli teadlik, on see, et väga populaarseks on muutunud EPI indeksid. Indeksite liikumist jälgitakse nii üldindeksi osas kui ka oma valitud investeerimisstrateegiaga fondi indeksi osas. See on pensionikeskuse kodulehekülje üks enim külastatavaid päringuid.

Lühiajaline kõikumine ei loe. Siin tahaks vaid meelde tuletada, et ehkki indeksite liikumist jälgida on huvitav, ei tasuks lühiajalisi kõikumisi pikaajalise iseloomuga pensionikogumise edukuse näitajana aluseks võtta.

Kogumispensioni süsteem on esimese 10 kuuga hakanud saavutama elujõulisust. Kõik süsteemi osapooled – liitunud, tööandjad, maksuamet, väärtpaberikeskus, fondivalitsejad, depoopangad, kontohaldurpangad jt – teavad selgelt oma õigusi ja kohustusi.

Ka raha liikumine töötajalt kogumispensioni fondi toimub tunduvalt väiksemate tõrgetega kui süsteemi juurutamise esimestel kuudel. Tööandjad on hoolikalt kontrollinud töötajate liitumist, mida näitab ka www.pensionikeskus.ee külastatavuse analüüs novembris, detsembris ja jaanuaris – enim vaadati liitumise infopäringut.

Elujõulisust näitavad ka päringud kogumispensioni infotelefonile ja e-posti aadressile, mida haldab Eesti Väärtpaberikeskus. Enam ei küsita põhitõdesid, vaid seda, kuidas jätkub kogumispensioni kogumine, kui inimene läheb tööle välismaale või kuidas kogumispensionile lisaks oma tulevikku kindlustada.

Teavita tööandjat. Endiselt tahaks aga meelde tuletada, et oma liitumisest peaks teavitama tööandjat ning tööandja peab töötaja liitumise ka ise üle kontrollima. Uute töötajate või lepinguliste töötajate puhul peaks koos esmaste andmetega küsima töötaja liitumist kogumispensioniga. Nii välditakse vigu, kus ühe töötaja liitumisest mitteteadmine hoiab kinni terve asutuse töötajate kogumispensioni summasid.

Raha liikumine töötajalt kogumispensioni fondi on ikka veel kahe kuu pikkune tsükkel. Osapoolte hoolika töö korral võib see toimuda aga mõne päevaga. Soovitan tööandjatel täita maksudeklaratsioonid elektrooniliselt, kuna elektrooniline deklaratsioon toob kohe välja selles esinevad vead.

Korrektse deklaratsiooni korral edastatakse kogumispensioni maksed maksuameti poolt väärtpaberite keskregistrile aga juba paari päeva möödudes. Nii hakkavad töötajatelt kinnipeetud maksed kiiremini tulu teenima.

Oma pensionikontoga saab inimene tutvuda Pensionikeskuses aadressil www.pensionikeskus.ee (alateema “Minu konto”), internetipankades ning kõikides pangakontorites.

2002. aasta 1. novembriks liitunutel peaksid kogumispensioni maksed olema pensionikontol hiljemalt 3. märtsiks 2003. Kui selleks ajaks raha kontole laekunud ei ole, on viga tehtud kas maksete kinnipidamisel või deklaratsioonide esitamisel ning töötajal tuleks sellisel juhul esmalt pöörduda oma tööandja poole.

Kaidi Oone, Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor