Uudised

Tänavu mai lõpus ületas kogumispensionifondide varade maht sissemakseid poole miljardi krooniga.

Finantskriisi mõjul kaotasid pensionifondid üle kolme miljardi krooni ja olid mullu septembris poole miljardi krooniga miinuses ehk varade väärtus oli väiksem kui inimeste sissemaksed. Aasta lõpuks aga oli miinus kadunud, teatas BNS.

Kohustuslike pensionifondide varade maht oli 2009. aasta septembris umbes 14,3 miljardit krooni, samas kui sissemaksed moodustasid kokku umbes 14,8 miljardit krooni. 2008. aasta lõpus oli fondide varade ja sissemaksete vahe miinuses 1,65 miljardi krooniga.

Samas 2007. aasta lõpus ületasid varad sissemakseid 1,5 miljardi krooniga, selgus rahandusministeerimis valminud kogumispensionide regulatsiooni muutva seaduseelnõu seletuskirjast.

Seal tõdeb ka ministeerium, et kohustuslik kogumispensionisüsteem osutus tõsise finantskriisi suhtes üsna tundlikuks. Näiteks osad konservatiivsed fondid näitasid finantskriisi haripunktis 2008. aasta sügisel oma iseloomu arvestades suhteliselt suuri negatiivseid tootlusi, mida ei saa selliste fondide puhul ka finantskriisi tingimustes pidada ootuspäraseks tulemuseks.

Progressiivsed fondid said finantskriisis küll kõige suuremat kahju, kuid arvestades aktsiariski, saab suurimateks kaotajateks lugeda pigem tasakaalustatud strateegiaga fonde. Arvestades tootluste juures ka rahavoogusid, tasusid ja fondide turuosasid, oli 2008. aasta sügisel ja ka 2009. aastal enamike liitujate investeeringute tootlus negatiivne.

Enamus konservatiivseid fonde suutsid siiski negatiivset kumulatiivset tootlust vältida. Progressiivsete fondide rahavoogudega kaalutud tootlus fondide loomisest arvates oli kriisi tipphetkel miinuses isegi kuni 20 protsendiga, kuid 2009. aasta lõpuks suudeti tagada vähemalt nulltootlus.

Kui võrrelda teise samba fonde Eestis tegutsevate muude investeerimisfondidega või ka kolmanda samba fondidega, siis oli finantskriisi mõju teise samba fondidele siiski märksa väiksem, märkis ministeerium.