Eesti
Filtreeri
Kvaliteet ja hea tootlus käsikäes
Fondid kajastavad oma investeeringuid erinevalt
Esimese samba solidaarsus juulist veidi tõuseb
Pensioniks tuleb raha koguda läbimõeldult
Osaku hinnamuutus kajastab turul toimuvat
Pensionitõusu eelnõu jõudis Riigikokku
Börsiülevaade: II samba fondid tulevad vaikselt Tallinna börsile

Kogumispensioni sipupükste-aasta

03.07.03 Eesti Päevaleht

1. juulil oli kogumispensioni esimene sünnipäev: aasta tagasi algas kogumispensioni maksete kogumine, pensionikontodele jõudsid esimesed osakud.

Aastaga liitus kogumispensioniga 252 384 inimest, mis ületas ka kõige optimistlikumad lootused. Käesolev ehk teine kogumispensioni eluaasta näitab, et taas kord on oodata prognooside purustamist – ainuüksi esimeses pooles on lisandunud 40 000 uut “pensionäri”.

Kogumispensionide seadus hakkas kehtima 1. oktoobril 2001 ja juba viie kuu pärast ehk 1. märtsil 2002 pidi Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) kogumispensioni registri pidajana olema valmis esimeste liitujate vastu võtmiseks.

Sedavõrd lühike tähtaeg eeldas, et projekti läbiviimiseks tuli luua hea meeskond ja kaasata töösse kõik kogumispensioni süsteemiga seotud osapooled – kontohaldurpangad valikuavalduste vastuvõtjana, fondide esindajad maksete investeerijana, rahandusministeerium seadusandjana, finantsinspektsioon järelevalvajana, maksuamet maksete edastajana jne.

Öeldakse, et esimene eluaasta on määrava tähtsusega ja seetõttu tuleb noorele elule oluliselt rohkem tähelepanu pöörata. Ehk tõesti.

Kogumispensioni esimesel eluaastal nii tehti ja tehtu tulemuseks on positiivne tõsiasi, et loojatelt põhitõdede kohta enam infot ei küsita. Hea meel on tõdeda ka seda, et kui algul kurtsid inimesed, et neid üritatakse müügivõrku püüda, siis hiljem, kui raha pensionikontole kogunema hakkas, saadi investeeringu olulisusest aru ja müügivõrku püüdmist pigem kiidetakse kui taunitakse.

Terve aasta on jälgitud liitumise ning valikute statistikat. On selge tendents, et mida nooremad on liitujad, seda enam valitakse aktsiafonde. Kõige nooremate liitujate ehk “kohustuslike” puhul on aktsiafonde eelistanud üle 90 protsendi liitujatest.

Kui vaadata pensioniindeksit EPI, siis on ka siin esimese aasta tulemus positiivne – aasta tagasi alustati 100 punkti piirilt, nüüdseks on üldindeks 106,26 punkti.

Samas on kogumispensioni investeering nii pikaajaline, et üks aasta selles väga suurt rolli ei mängi ning ühe aasta põhjal analüüside tegemine on kui maratonitulemuste ennustamine pärast esimest kilomeetrit.

Kogumispensioni loojate ülesandeks jääb ka järgnevad 41 kilomeetrit hästi joosta.

Kaidi Oone
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor