Uudised

Riigikogu võttis kogumispensioni seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse täna toimunud kolmandal lugemisel 86 poolthäälega vastu.

Vastu ei hääletanud keegi ja erapooletuks ei jäänud samuti ühtegi riigikogulast.

Seadusemuudatused peaks pensionikogujale mitmes mõttes kasulikud olema, mistõttu on Äripäev juba mitme aasta eest soovitanud pensionifondide investeerimisreeglid üle vaadata.

Muudatused jõustuvad alates 1. augustist 2011.

Kogumispensione puudutava eelnõu seletuskirjas öeldakse, et 2009. aasta põhjal tehtud kohustuslike pensionifondide tootluse ja investeeringute statistika analüüsi järel tehti järgmised järeldused:

• kohustusliku kogumispensioni süsteem osutus tõsise finantskriisi suhtes tundlikuks, kuigi seda ei saa väita kõikide II samba pensionifondide kohta. Fondid kaotasid finantskriisi tulemusena kokku üle 3 miljardi krooni
• arvestades konservatiivsete fondide rolli teises sambas on vajalik vaadata üle nende fondide investeerimisreeglid
• kuigi on kehtestatud erinevaid nõudeid fondivalitsejatele, et vältida või maandada võimalikke huvide konflikte, tõi finantskriis esile täiendavaid kitsaskohti esile ja tõstatas täiendavate piirangute kehtestamise vajaduse
• avalikkusele kättesaadav info ei anna praegu asjakohast ja adekvaatset või võrreldavat pilti fondide tulemustest.

Seetõttu otsustati seaduseelnõuga viia sisse järgmised põhimõttelised muudatused:

Esiteks täiendatakse konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid, mis tähendab, et seaduse jõustumisel alates 1. augustist 2011 tohiks investeerida vaid sellistesse võlakirjadesse, mille krediidireiting ei ole väiksem kui Baa3 (Moody’s). See peaks aitama vältida investeerimist riskantsetesse ja/või spekulatiivsetesse võlakirjadesse. Sellele, et pensionifondid investeerivad inimeste tulevast pensioniraha nn rämpsvõlakirjadesse, kust raha haihtuda võib, on Äripäev tähelepanu juhtinud juba 2008. aastal looga „Rämpsvõlakirjad panevad pensionisambad roostetama“. Siis tegi Äripäev oma juhtkirjas ettepaneku, et pensionifondide investeerimisreeglid tuleks üle vaadata.

Teiseks täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid ehk kehtestatakse täiendavad nõuded fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse investeerimiseks. Siiani oli probleemiks see, et pensionikoguja pidi maksma teistesse kohustusliku pensionifondi poolt valitsevatesse fondidesse tehtud investeeringutelt kahekordset valitsemistasu.

Äripäev on ka sellele probleemile tähelepanu pööranud, kirjutades 2008. aastal, kuidas Eesti juhtivad pangad investeerisid mullu pooleteise miljardi krooni eest pensionifondide raha iseenda teistesse fondidesse, kasseerides sellega osakuomanikelt vähemalt 10-20 miljonit krooni topelt haldustasusid.

Kolmandaks muudetakse kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reegleid nii, et osakuomanik saaks tulevikus paindlikumalt fondi vahetada (kolm korda aastas) ning suunata uued sissemaksed uude fondi ümber just siis kui ta seda soovib (siiani kord aastas).

Kadrin Karner