Uudised

• Keskerakondlaste seaduseelnõu praeguste pensionide tõusu ei too
• Stabiliseerimisreserv võiks olla riigipoolse osa katteallikaks

Nelja keskerakondlase seaduseelnõu keelustada sotsiaalmaksu neljaprotsendise osa ülekandmine kogumispensionideks oleks kehtiva pensionisüsteemi väljatöötajate arvates rumalus ja tähendaks süsteemiga liitunud inimeste altvedamist.

Endine sotsiaalministri nõunik, pikaaegne sotsiaalkindlustusspetsialist Lauri Leppik rääkis, et kui nelja keskerakondlase seaduseelnõust saaks seadus ning riik distantseeruks varem võetud kohustustest, oleks tegemist unikaalse juhtumiga maailmas. “Ma loodan, et tegemist pole tõsise ettepanekuga. Kui siiski on, siis on see igatahes suur ja negatiivne sürpriis neile 358 000 inimesele, kes kogumispensioniga on juba liitunud,” lisas Leppik.

Keskfraktsiooni liikmed Vilja Savisaar, Toomas Varek, Mark Soosaar ja Värner Lootsmann algatasid teisipäeval riigikogus eelnõu, mis keelaks sotsiaalmaksu neljaprotsendilise osa ülekandmise kogumispensionideks alates tuleva aasta 1. jaanuarist.

Indekseerimine aitaks

Eelnõu algatajad on seisukohal, et lubamatu on kulutada sotsiaalmaksu vahendeid tulevaste pensionäride pensionideks olukorras, kus praegused pensionimäärad ei taga enamikule pensionäridele isegi praegust tegelikku toimetulekumiinimumi.

Leppiku hinnangul keskerakondlaste seaduseelnõu pensionide tõusu kaasa ei tooks. Samuti pole seaduseelnõus kirjas, kuidas ja kust võtaks riik kogumispenisoniga liitujatele lubatud neljaprotsendise riigipoolse osa.

“Eelnõu koostajad on ilmselt jätnud tähelepanuta, et sotsiaalmaksu seaduse §10 lõige 4, mille sõnastust nad muudavad, ongi see ainuke seadusandlik säte, mille alusel kogumispensionisüsteemiga liitunute 2% suurusele maksele 4% lisatakse. Selle muutmine tähendab siis, et inimeste 2 protsendile midagi ei lisatagi,” lisas Leppik.
Kui keskerakondlastel on siiski tõsine mure madalate pensionide pärast, soovitas Leppik muuta kehtivat indekseerimissüsteemi.

Ka endine sotsiaalminister Eiki Nestor leidis keskerakondaste seaduseelnõust hulgaliselt puudusi. Sarnaselt Leppikuga jagas Nestor seisukohta, et seadusemuudatus ei tooks kaasa pensionitõusu ja oleks ebaõiglane kogumispensioniga liitunute suhtes. “Pensione saaks tõsta indekseerimist muutes, sellekohase seaduseelõu on sotsiaaldemokraadid ka esitanud, aga keskerakondlased seda toetanud pole,” lisas sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Nestor.

Toores eelnõu

Keskerakondlane Siiri Oviir ütles eile, et toetab erakonnakaaslaste seisukohta, et praegused pensionärid saaks suuremat pensioni, ei peaks kinni maksma käivitunud penisonireformi ega loovutama raha kogumispensioniga liitunutele. Samas möönis Oviir, et erakonnakaaslaste eelõu on veidi toores.

“Kogumispensionidesse suunatav riigi osa vähendab oluliselt tänaste pensionide suurust. Et aga tänased pensionärid ei kaotaks rahaliselt, siis selleks on loodud stabiliseerimisreserv ning ma arvan, et otsitav raha tuleks leida sealt. Seda võimaldab ka seadus,” lisas Oviir.

Keskfraktsiooni liikmete esitatud eelnõu kohaselt tuleb kogumispensioni rahastamise allikad leida riigieelarve teistest vahenditest.

Tulu väheneks kolm korda

Eesti Ühispanga Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingu hinnangul vähendaks keskerakondlaste koostatud seaduseelnõu tulevast, kohustuslikust kogumispensionist saadavat tulu kolm korda.

Hetkel Eesti keskmist palka teeniv inimene kaotaks esitatud seaduseelnõu ellurakendamise järel Kunsingu arvutuste kohaselt tulevikus umbes 2500 krooni igas kuus. “Seda keskerakondlaste eel-nõu saab nimetada vaid jaburaks. Inimesed kartsid kogumispensioniga liituda ja peamiseks põhjuseks oli hirm raha kaotada. See on igal juhul keskerakondaste poolt väga vastutustundetu käitumine,” lisas Kunsing.

Kuigi kokkulepitud tingimuste muutmist pidas ebaeetiliseks ka majandusanalüütik Heido Vitsur, arvas ta, et riik ei peaks mõtlema vaid rikastele inimestele, kes kogumispensionist kõige enam tulu saavad. “Mulle ei meeldi, et riik oma kassast maksab preemiat neile, kes korjavad raha ja saavad 200 protsenti iga krooni eest,” rääkis Vitsur. Tema sõnul nägi ta ette, et selletaolise tulususega investeerimisvõimalus ei kesta kaua.

Mirko Ojakivi