Uudised

Tänaseks on esimesed tööandjad kinni pidanud kogumispensioni maksed süsteemiga liitunud töötajate töötasust, kellele on ka välja lastud pensionifondi osakud.

Maksete liikumisel joonistuvad välja tüüpküsimused ja -vead, millele on järgnevalt tähelepanu juhitud.

Töötajate liitumist tasub kontrollida otse registrist

Kogumispensionide seadus kohustab liitunud töötajat sellest oma tööandjat teavitama, kuid ei määratle, kuidas seda täpselt tegema peab. Liitumisest võib teavitada suuliselt või kirjalikult vastavalt tööandja kehtestatud korrale.

Paraku ei ole paljudes ettevõtetes sellist korda veel olemas ja kui ongi, leidub ikka töötajaid, kellel uuega harjumine võtab aega või kes lihtsalt unustavad tööandjat oma liitumisest informeerida.

Seepärast soovitame tööandjail töötajate liitumist kindlasti ka ise kontrollida.

Seda saab teha lihtpäringuna internetileheküljel www.pensionikeskus.ee, sisestades ühe kaupa töötajate isikukoodid; või masspäringuna Eesti väärtpaberite keskregistrist.

500 krooni maksev masspäring on mugavam suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtetele. Masspäringu tegemiseks tuleb töötajate isikukoodide nimekiri esitada Eesti Väärtpaberikeskusele, kes teostab päringu kuni kolme tööpäeva jooksul.


Pärast 1. novembrit tuleks töötajate liitumist uuesti kontrollida

Kuni 1. novembrini on võimalik kogumispensioniga liituda isikutel, kes soovivad alustada pensioni kogumist 2003. aasta 1. jaanuarist. Seetõttu on pärast 1. novembrit otstarbekas töötajate liitumine uuesti üle kontrollida. Siinjuures tasub meeles pidada, et kord juba liitunud isikud enam kogumispensioni maksete tegemisest loobuda ei saa, nii et nende töötajate staatust uuesti kontrollida ei ole vaja.

1. novembriga lõpeb jäädavalt liitumise võimalus isikutel, kes on sündinud aastatel 1942 kuni 1956. Nimetatud vanusegruppi kuuluvad isikud, kes selleks ajaks liitumisotsust teinud pole, ei saa ka enam edaspidi liituda. Kindlasti ei tähenda see (nagu mõned raamatupidajad ekslikult on tõlgendanud), et järgmisest aastast tuleb kõigilt ülaltoodud ajavahemikus sündinud isikutelt kogumispensioni makseid igal juhul kinni pidada.

Makseid tuleb hakata ikka kinni pidama vaid nende vastavasse vanusegruppi kuuluvate isikute töötasust, kes ise 1. novembriks kogumispensioniga liitumise kasuks on otsustanud.


Kohustuslike liitujate puhul pole valikuavalduse esitamine tööandja jaoks tähtis

1983. aastal ja hiljem sündinud ning 18aastaseks saanud isikutele on kogumispensioniga liitumine kohustuslik. Selliste töötajate liitumise kontrollimine pole vajalik (ehkki register annab igal juhul korrektsed andmed). Tööandja seisukohalt ei ole oluline, kas kohustuslikust liitujast töötaja on tegelikult valikuavalduse esitanud või mitte.

1. juulist 2002 tuli alustada 1983. aastal sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist.

Ei tohi unustada, et hiljem sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist alustatakse töötaja 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril, mitte kohe pärast nende 18aastaseks saamist. Nii näiteks tuleb 1984. aastal sündinud töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamist alustada tuleva aasta 1. jaanuarist.

Maksed tuleb kanda maksuameti, mitte EVK kontole

Kogumispensioni makse ehk 2% töötaja palgast kuulub kinnipidamisele ja tasumisele kõigi muude maksudega samas korras. Kinni peetud kogumispensioni maksed kantakse üle maksuameti pangakontole samamoodi, nagu kantakse üle kinni peetud tulumaks ja töötuskindlustusmaksed, st väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Kogumispensioni makseid ei kanna tööandjad otse Eesti Väärtpaberikeskusele (nagu üksikud asutused seda on püüdnud teha). Siinjuures on veel tüüpiliseks veaks, et tööandja märgib kogumispensioni makse korraldusele saajaks küll õigesti maksuameti, kuid arve numbriks märgib ekslikult liitunud töötaja pensionikonto numbri.

Maksed tuleb niisiis kanda maksuameti pangakontole nr 221019645109 Hansapangas või kontole nr 10220025467016 Eesti Ühispangas. Maksedokumendile tuleb märkida viitenumber. Maksuamet ise lisab tööandja poolt kinni peetud 2%-le 4% töötaja sotsiaalmaksust ning seejärel kannab kogu summa Eesti Väärtpaberikeskusele.

Vigade parandus, kui kogumispensioni makse on jäänud kinni pidamata

Kõige sagedamini küsivad tööandjad Eesti Väärtpaberikeskuselt nõu olukorras, kus juulis välja makstud töötasudelt on jäänud töötajate kogumispensioni makse kinni pidamata, kuna töötaja ei ole oma liitumisest tööandjat teavitanud. Nagu ka eelpool mainitud, saab tööandja taolist olukorda vältida, tehes päringu oma töötajate kohta otse keskregistrist.

Kui aga viga juba juhtunud ja makse on jäänud kinni pidamata, tuleb esiteks arvestada juulis töötajale väljamakstud summast 2% ning pidada see täiendavalt kinni augustis tehtavatelt väljamaksetelt. Nii kuuluks augustis tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele eelnimetatud 2% juulis tehtud väljamaksetelt ning ka 2% augustis tehtavatelt väljamaksetelt.

Teiseks tuleb tööandjal esitada maksuametile juuli kohta esimesel võimalusel korrektne deklaratsioon, kus oleks kajastatud ka see 2%, mis jäi mitteteatamise tõttu kinni pidamata ning mis kantakse tegelikult maksuametile koos augustis kinnipeetava maksega.

Juhul kui töötaja on oma liitumisest tööandjat teavitanud, kuid kogumispensioni makse on jäänud kinni pidamata ja maksuametile üle kandmata tööandja süül, tuleks toimida sarnaselt eelmises lõigus kirjeldatuga.

Sellisel juhul tekib aga töötajal maksuõiguse ja tsiviilõiguse põhimõtetest tulenevalt nõudeõigus oma tööandja vastu makse ülekandmisega viivitamisest tekkinud kahjude osas.

Samal teemal:

• Kogumispensioni seadus paneb uusi kohustusi
• Tööandja vastutab töötaja raha jõudmise eest pensionifondi