Kogumispensioni fondide varade üle teostatav järelevalve
Kogumispensioni rahad liiguvad tööandjalt Maksuametisse, sealt Eesti väärtpaberite keskregistri kontole Eesti Pangas ja Eesti väärtpaberite keskregistri korraldusel fondivalitseja panka pensionifondide kontodele. Igal pensionifondil on oma eraldiseisev konto.
LHV-Seesam Varahalduse kui LHV kogumispensioni fondivalitseja pangaks on Hansapank. Fondivalitseja on ettevõte, mis tegeleb ainult fondide haldamisega. Tema kui eraldiseisva juriidilise isiku varad on samuti pensionifondi varadest lahutatud.
Fondivalitseja on see, kes korraldab fondide raamatupidamist, müüki ja muid funktsioone. Selleks, et üldse saada fondivalitsemiseks vajalikku luba, on vaja saada vastav tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Pensionifondide investeeringute eest vastutamiseks nimetab fondivalitseja tööle fondijuhi.
Eestis tegutsevate fondide tegevust reguleerivad mitmed seadused, mis on ühesugused kõikidele fondidele. Samuti teostatakse mitmel tasandil järelevalvet ning ka investeerimispiirangud on väga täpselt määratletud.
Kogumispensioni fondide puhul ei tohi investeeringuid ühte aktsiasse või võlakirja olla suuremad kui 5% fondi varadest. See tähendab, et fondi portfellis peab olema vähemalt 20 erinevat väärtpaberit, mis peaks riske võimalikult palju hajutama.
Kui LHV-Seesam Varahaldus teeb pensionifondi valitsejana pensioniraha investeerimisotsuseid, siis annab ta käsud Hansapangale, mille kaudu pensionifondi raha liigub erinevatesse väärtpaberitesse. Kogumispensionide seaduse kohaselt on ka fondi depositoorium ehk Hansapank kohustatud pensionifondi vara valitsemist jälgima.
Iga fondi kõige tähtsamaks dokumendiks on fondi tingimused. See on dokument, mis eristab ühte fondi teisest. Tingimustesse kirjutatakse kõik fondi valitsemisega seotud juriidilised ja tehnilised nüansid, mis aga kõige peamine: tingimustega määratakse kindlaks iga üksiku fondi investeerimisreeglid.
Näiteks määratakse tingimustega ära see, milline on fondis aktsiate, milline on võlakirjade osakaal. Millised on lubatud ja keelatud riigid, kuhu fond võib oma varasid paigutada. Kui palju võib investeerida ühte väärtpaberisse või ühte aktsiasse.
Depositoorium
Fondi varad asuvad spetsiaalselt fondile avatud kontol pangas. Sellist panka nimetatakse depositooriumiks. Eestis võivad depositooriumiks olla vaid need pangad, mis omavad Eesti Pangalt saadud vastavat tegevusluba.
Depositoorium on investorite turvalisuse seisukohast üks olulisemaid komponente, sest fondi (ja seega ka investorite) varad asuvad just seal. Fondil on sõlmitud leping, millega depositoorium kohustub hoidma fondi varasid ning ühtlasi teostama järelevalvet fondijuhi tegevuse üle. Näiteks kui fondijuht eksib ning ületab investeerimisel lubatud 5% piiri, peab depositoorium sellest viivitamata märku andma. Samuti vastutab depositoorium selle eest, et fondiosaku puhasväärtus oleks igapäevaselt õigesti arvutatud
Kui fondivalitseja või fondijuhiga midagi juhtub, on fondi varad igal juhul depositooriumis, mis otsib vajadusel uue sobiva fondivalitseja.
Kuidas toimib kontroll?
Esimene kontrolltase on fondivalitseja, kes vastutab fondi tingimuste ning õigusaktides nimetatu täitmise eest. Fondivalitsejal peab loomulikult olema siseaudiitor, kes teostab firmasisest järelevalvet.
Teine tase ongi depositoorium, kellel on kontrolli teostamiseks õigus küsida fondivalitsejalt erinevaid aruandeid ning sekkuda vahetult hinnaarvutuse protsessi. Nii depositooriumi kui ka fondivalitsejat kontrollib omakorda Finantsinspektsioon ehk riiklik järelevalveorgan.
Kui fond juba toimib, esitatakse Finantsinspektsioonile igakuiselt aruandeid nii fondi kui ka fondivalitseja tegevuse kohta. Lisaks on inspektsioonil õigus teostada ka kohapealset kontrolli.