Uudised

Eelmise aasta 1. novembrist kuni käesoleva aasta 22. aprillini on lisandunud pensionisüsteemi 14 413 inimest, kellest 1379-le on kogumispensioni fond loositud. Kokku on kogumispensioni fond loositud 3181 liitunule.

Toodud statistika näitab, et kogumispensioniga liitumise tempo on mõneks ajaks raugenud, et oktoobris taas uusi rekordeid luua. Praegu moodustavad väga suure osa liitunutest need noored, kes ei ole tööle asudes ise kogumispensioniga liitumise valikut teinud.

Juhib võlakirja fond

Fondide loosimine on seetõttu ka muutnud pilti fondide strateegilise valiku osas – kui möödunud aasta sügiseks oli valdav osa liitunutest valinud aktsiafondi (68,8%), siis käesoleva liitumise perioodi “liidervalik” on võlakirjafond – 97% liitunutest.

Võlakirjafondide ülekaal põhineb sellel, et suurele osale liitunutest on kogumispensioni fond loositud ja loosirattas on ainult võlakirjafondid. Kuid ka valikuavalduste esitajatest eelistab hetkel 85% võlakirjafonde.

Kogumispensionide seaduse kohaselt peavad kogumispensioniga liituma noored, kes on sündinud aastal 1983 ja hiljem. Kui noor inimene tööle minnes ise endale fondi ei vali, teeb seda loosi korras noore inimese eest Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

Loosimise kord töötati välja 2002. aasta suvel ning on kooskõlastatud rahandusministeeriumi, finantsinspektsiooni ja kõikide kogumispensioni turuosalistega. Loosimisele lähevad vaid konservatiivse strateegiaga pensionifondid.

Mitmed asjaolud

Konservatiivne valik sai otsustavaks mitmetel asjaoludel.

Esiteks ei ole õigustatud kolmanda osapoole poolt noorele liitunule aktsiafondi valimine, kuna aktsiafondi valimisega kaasneb ka teatav investeerimisrisk, mille inimene peaks endale teadlikult võtma.

Teiseks on kõikidel fondivalitsejatel nimetatud strateegiaga fond olemas, mistõttu ei ole ükski neist teiste ees eelistatud ainuüksi seetõttu, et tema valitseda on teistest rohkem fonde.

Kolmandaks peaks võlakirjafondi loosimine stimuleerima noort inimest oma valiku tegemisel tutvuma ka kogumispensioni süsteemi põhitõdedega.

Loosimiseks reastatakse kõik 1. juulil 2002 registreeritud ja eelnimetatud tingimustele vastavad fondid tähestikulisse järjekorda. Fond loositakse inimesele siis, kui tema kogumispensioni maksed on jõudnud maksuametist koos isiku nime ja isikukoodiga registripidajale ning selleks ajaks ei ole fondivalikut tehtud.

Loosimine ei toimu igapäevase “etendusena” registripidaja vaateaknal, vaid fond loositakse registrisüsteemis spetsiaalse tarkvaramooduli abil. Kõrvuti reastatakse isikud, kelle maksed ja andmed on laekunud, kuid kelle fondivalik registris puudub ning teiselt poolt tähestikuline võlakirjafondide nimekiri.

Nii viiakse kokku “fondita liitunute” ja fondide nimekirjadest esimesed, teised, kolmandad jne. Kui liitujate nimekiri lõpeb ühel loosimisel fondide nimekirja keskel, alustatakse järgmistele kohustuslikele liitujatele fondide loosimist sellest fondist, mille juures eelmisel loosimisel pooleli jäädi.

Loosimine toimub nendel tööpäevadel, kui maksuamet edastab EVK-le nimekirja isikutest, kelle eest kogumispensioni makse on kinni peetud.

Täpse fondide loosimise korra leiab pensionikeskusest adressil  /?id=661

Soovitan aktsiakapitali

Kui vaadata hetkel kogumispensioni fondide tootlusi, siis on näha, et siiani on võlakirjadesse investeerivad fondid olnud kasumlikumad. Samas on väärtpaberituru ajalugu näidanud, et pikaajaliselt on kasumlikumad olnud siiski aktsiafondid. Seetõttu soovitavad eksperdid noortel inimestel, kellel väljamakseteni on aega enam kui 10 aastat, teha panus pigem aktsiafondile.

Kui investeerimistaluvuse piir on kõrge ning investeerimiseelistused on erinevad loositud fondi inverteerimispõhimõtetest, tasuks oma valik ümber vaadata. Või vähemasti fondide tingimusi ja investeerimisstrateegiaid lugedes kindlalt veenduda, et loosiratta poolt määratud fond on just see õige fond.

Kogumispensioniga oli 22. aprilliks liitunud 221 669 inimest, neist 207 256 kogumispensioni käivitamise esimesel aastal.

Kaidi Oone,
tegevdirektor/juhatuse liige, Eesti Väärtpaberikeskus