Uudised

Tähelepanu! Eesti Päevalehes ilmus artikkel lühendatud kujul.

Kahe aastaga on kogumispensionile oma poolthääle andnud 364,000 inimest: tulemus, millega konservatiivseks peetud eestlased üllatasid nii süsteemi käivitajaid kui ka iseendid. Mis on kogumispensioni eduloo taga?

Üks idee ja tugev meeskond
Kõige olulisem eduvõti seisnes ühises idees ja selle tugevates kandjates. Kogumispensioni meeskonda kuulusid lisaks riigile ka pangad, fondivalitsejad, Eesti Pank, Eesti Väärtpaberikeskus, infosüsteemi tarkvara looja Microlink ning teavituskampaania korraldanud Hill & Knowlton. Meeskonda sidus ühine eesmärk ning lühike tähtaeg – vigadeta süsteem pidi valmima nelja kuuga. Nii ei olnud pooltel aega eriarvamusteks ning kõik esilekerkivad probleemid lahendati kiirelt.

Õige aeg investeerimiseks
Raha kogumise alustamiseks oli õige aeg. Turud olid valdavalt madalseisus ning odavalt ostetud fondiosakud hakkasid turu väiksemagi tõusu korral tulu tootma. Liitunute raha on kasvanud keskmiselt 8%. Pilt oleks olnud aga hoopis teine, kui kogumispensioni käivitamine oleks langenud turu kõrghooajale, millele oleks järgnenud langus. Kes oleks valinud investeerimisliigi, mis toodab miinust ja millest hiljem enam loobuda ei saa?

Kaasaegne läbipaistev lahendus
Kogumispensioni meeskonna peamised eesmärgid süsteemi loomisel olid  avatus, kaasaegsus, sõltumatus ja paindlikkus. Inimeste liitumine ning muud korraldused registreeritakse koheselt, kasvõi ööpäevaringselt. Rahade laekumisel maksuametist kantakse summad fondi tulu teenima hiljemalt järgmisel tööpäeval. Laekuvad summad ja välja lastud osakud, nende kuupäev, hind ning kõik muu seonduv info on inimesele internetist alati kättesaadav.

Kõige efektiivsem lahendus maailmas
Keskse infosüsteemi pidamine usaldati erakapitalil põhineva Eesti Väärtpaberikeskuse hoolde, kes muu hulgas haldab kõigi Eesti aktsiaseltside aktsiate elektroonilist registrit. Kogumispensioni registri loomisel kasutati ära võimalikult palju olemasolevaid lahendusi – pangad teenindavad inimesi, maksuamet kogub ja kontrollib makse, isikute elektroonilise ID kontrolli tagas riik läbi ID-kaardi, andmetele juurdepääs on interneti, sh X-tee vahendusel, registrit peab varasema registripidamise kogemusega isik. Juurde loodi keskne veebileht www.pensionikeskus.ee, et anda kõikehõlmavat pensioni infot ühest sõltumatust kanalist. Kõik see võimaldas hoida esialgsed investeeringud ning jooksvad kulutused madalad. Täna tõdevad ka erinevad rahvusvahelised eksperdid, et Eesti kogumispensioni süsteemi käivitamine ning jooksev haldamine on maailmas üks soodsamaid.

Mida toob tulevik?

Arenev ning kohanduv
1. mail jõustunud uue kogumispensionide seadusega tehti liitumine võimalikuks füüsilisest isikust ettevõtjatele ning kogumispensioni makset tasutakse ka vanemahüvitiselt. Oluliselt täpsustus kogumispensioni osakute pärimise kord ning vähendati isiku tahte vastaselt esitatud valikuavaldustega kaasnevaid riske.

Senise idee hoidmine
Kogumispensioni idee loojate ja poliitikute ees seisab lähiaastatel ülesanne kaitsta kord juba kehtestatud ja 364 000-le kodanikule välja lubatud hüve tulevikuks. Praegused maksumaksjad, kelle sotsiaalmaksust tehakse pensionimakseid praegustele pensionäridele ja kes samaaegselt kannavad kohustust koguda enda tuleviku kindlustamiseks, peaksid tundma, et õiguskindlus on printsiip, millest meie riigis kõrvale ei kalduta.

Aeg mõelda väljamaksetele – kas ka keskne väljamaksja?
Kogumispensioni keskne infosüsteem on taganud korrektse ja avatud maksete laekumise ning osakute väljalaskmise. See on parandanud paljuski ka maksukohustuslaste maksedistsipliini. Nüüd on aeg hakata mõtlema kogumispensioni väljamaksetele – pärimise teel omandatud osakute väljamaksed algavad 2007. aastal ning 2009. aastal ka esimesed pensioni väljamaksed. Kui keskne maksete kogumine on ennast õigustanud, miks siis mitte mõelda ka keskse väljamaksmise peale?

Kaidi Oone,
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor