Eesti
Filtreeri
Rahandusministeerium: kuidas hinnata pensionifondide tootlust?
Rahandusministeerium: demograafia väljakutsed
Tuleva kaalub kolmanda samba ja eraldi indeksifondi loomist
Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondidega seotud info kättesaadav pensionikontolt
Pensionide poolaasta: indeksit on raske võita
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Koguja ei tea raha asukohta

04.05.04 Eesti Päevaleht

  • Eesti turul napib investorile sobivaid aktsiaid ja võlakirju
  • Pensionikogujad investeeriksid Eesti Energia ja Tallinna Sadama aktsiatesse

Rohkem kui kaks kolmandikku kogumispensioniga liitunutest ei tea, kus nende kogutud pensioniraha kasvab.

Samas selgus hiljutisest Emori uuringust, et liitunud sooviks paigutada rohkem raha kodumaistesse avalikesse ettevõtetesse.

HEX Tallinna tellimusel kogumispensioniga liitunute seas korraldatud küsitlus näitas, et inimeste teadlikkus, millistesse väärtpaberitesse pensionifondid raha paigutavad, on madal.

“Nii ei ole 68 protsenti liitunutest üldse kursis, millistesse väärtpaberitesse nende valitud pensionifond raha paigutab. Kõigest viiel protsendil oli fondi paigutatud raha investeeringutest üsna hea ülevaade. Enamik liitunuid ütleb, et neile pakuks selline info huvi,” tutvustas HEX Tallinna kommunikatsioonijuht Eva Palu uuringu tulemusi.

Pensionifondid paigutavad valdava osa fondi kogunevast rahast täna välismaale. Seda põhjusel, et Eesti turul napib sobivaid aktsiaid ja võlakirju. Enamik küsitluses vastanuid ehk 57 protsenti eelistaksid aga, et pensionifondid investeeriksid Eesti väärtpaberitesse. Selle eelduseks oleks suurem ettevõtete valik kohalikul börsil. Sellist seisukohta jagas 37 protsenti vastanutest.

Tallinlane Aivar (25) liitus kogumispensioni süsteemiga esimesel liitumisperioodil ehk enne 1. juunit 2002. Kogumispensioni makseid hakati Aivari palgast kinni pidama sama aasta 1. juulist.

Oma kogunenud pensioniraha kohta teab Aivar ainult seda, et praeguseks on raha kogunenud tema pensionikontole üle 15 000 krooni. Seda, kuhu pensionifond tema raha investeerinud on, Aivar ei tea.
Hansa pensionifondide fondijuht Robert Kitt arvas, et inimeste vähene huvi oma pensioniinvesteeringu vastu võib olla tingitud sellest, et pensionikontole kogunenud rahasumma on veel suhteliselt tagasihoidlik.

Näiteks Hansapank on oma kohustuslikesse pensionifondidesse laekunud rahast investeerinud olenevalt fondist 21–23 protsenti Baltikumi. Ülejäänud raha on paigutatud mujale Euroopasse, Ameerika Ühendriikidesse ning ka Aasiasse.

Emori uuring küsis ka, millistesse uutesse avalikesse ettevõtetesse nende valitud fondid võiksid investeerida. Kõige rohkem kogumispensioniga liitunuid soovis, et tema valitud fond paigutaks raha Tallinna Sadama ja Eesti Energia aktsiatesse (vastavalt 65% ja 63%). Praeguste eraettevõtete väärtpaberite ostmist pooldaksid praktiliselt pooled pensionifondide kliendid – 50% Tallinki ja 45% MicroLinki aktsiate ostmist.

Raigo Neudorf