Uudised

Kindlustusseltsid avaldavad sotsiaalministeeriumile survet, et ära jätta kavandatav naiste ja meeste võrdne kohtlemine kindlustuse müümisel, sest see muudaks kindlustamise kallimaks.

“Üsna kummaline olukord – valitsus ütles ühtsetele tabelitele ei, aga kuna sotsiaalministeerium pooldab ühtseid tabeleid, esitas ta eelnõu Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile, kes selle muutmata kujul Euroopa Komisjonile esitas,” ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Indrek Holst. “Meid kutsuti ka komisjonile selgitusi jagama, aga nad (komisjon – toim.) kuulasid meid lihtsalt ära ja esitasid eelnõu ikkagi muutmata kujul Euroopa Komisjonile.”

“Euroopa Liidus on teema praegu päris aktuaalne, osas riikides juba kehtivad ühtsed, nn unisex-tabelid,” lisas Holst, kes on ühtlasi ka Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimees.

Sooline võrdõiguslikkus tõstab elukindlustuse hinda naistele ja pensionikindlustust meestele.

“Näiteks Prantsusmaa läks unisex-tabelile üle ja kui enne oli meeste elu kindlustamine kallim ja naistel odavam, siis nüüd maksavad kõik kallimat, meeste hinda. Pensionikindlustuse puhul läks seal aga vastupidi – kuna naised elavad kauem, on nende kindlustamine kallim, kuid nüüd maksavad nii naised kui mehed ühtset, kallimat hinda,” tõi Holst näite. “Kallimaks läheb kindlustamine esialgu niikuinii – kuna kogemus puudub, ei oska ju seltsid arvata, kuhu poole portfell liikuma hakkab.”

Sotsiaalministeerium pole aga nende väidetega nõus ning tahab võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Annika Hüvaneni sõnul hoopis rohkem kindlustustoodete hinda isikustada. “Sotsiaalministeerium pole nõus kindlustusseltside väitega, et nad toetuvad tariifide arvutamisel objektiivsetele statistilistele andmetele, meie arvates pole statistikaametist saadavad andmed piisavalt objektiivsed,” Hüvanen. “Hindade arvestamisel peaks rohkem arvestama konkreetset indiviidi, tema elustiili, sotsiaal-majanduslikku staatust ja muud säärast, inimese eluiga ei sõltu niivõrd soost, vaid ikka sellest, kuidas ta elab.”

“Sotsiaalministeeriumiga on aga väga raske vaielda, meile saadeti sealt hiljuti isegi üks faks, kus öeldi, et sugu on liialt ebamäärane faktor, mille järgi võiks hinda määrata! No kui sugu on liialt ebamäärane, siis mille järgi üldse hinda saab määrata,” imestas Holst. “Nad ütlevad lihtsalt et kui on erinev hind, siis on diskrimineerimine ja kõik.”

“Kui tavaliselt peaks just kindlustusseltsid võitlema suurema käibe ja kasumi eest, siis praegu tahab sotsiaalministeerium meile suuremat käivet teha, meie aga võitleme õigluse eest, mis loogiliselt peaks sotsiaalministeeriumi asi olema,” ütles Holst lõpetuseks.

Lähiaastail kindlustustariifide kallinemine meid siiski veel ei ähvarda – et mitte tekitada äkkmuutusi kindlustusturul, on ELi direktiivi eelnõus ette nähtud ühtsete suremustabelite kasutamisele ülemineku ajaks 6 aastat ja kehtima hakkab uus nõue üksnes neile lepingutele, mis sõlmitakse peale direktiivi jõustumist.

Villy Paimets