Eesti
Filtreeri
Kolmanda samba fondid ärkavad varjusurmast
Riik kaitseb pensioni, hoiust ja investeeringut
Kogumispensioni pressibriifing – vahekokkuvõte seisuga 31. okt. 2002
Kogumispensioniga liitus 31. oktoobri lõpuks 207 200 inimest
Pensioni teine sammas tekitab riigi rahakotile pingeid
Nestor: mida rohkem II sambaga liitujaid, seda vähem ümbrikupalku
Eakad kõhklevad, ent valivad siiski kogumispensioni

Kindlustamine tõukab koomilistele ülepingutustele

06.12.02 Äripäev

Kuigi enda elu ja vara kindlustamine on kaalukas ja tõsine otsus, tuleb selles vallaski ette koomilisi situatsioone. Paraku on mõned isegi tragikoomilised.

Seltsid küll möönavad, et järjest enam kasvab teadlike klientide arv. Samas on üksjagu siiski neid, kes sõlmivad kindlustusleping seetõttu, et see on näiteks eluasemelaenu puhul nõutav. Paljusid tõukab tagant ka kartus millestki olulisest ilma jääda ning kaasa minnakse pigem massipsühhoosist kantuna.

Viimati oli aktuaalseim just pensionikindlustusteema, mis paljudes segadust tekitas. Peaksin ma kindlustama end vanaduspõlveks või mitte? Ja kuidas? Kõigi nende sammastega suudeti mõne kliendi pea korralikult segamini ajada. Näiteks Ühispanga Elukindlustuse kontori uksest purjetas ühel päeval sisse hakkamist täis klient ja teatas, et teise samba tegi ta juba kevadel ära, kolmanda samba lepingu eelmisel nädalal. Nüüd oleks vaja ära teha ka esimene sammas, siis on kõik sambad olemas.

Pensioniotsustes kajastuvad ka peresuhted. Palju on selliseid lugusid kus üks osapool, ütleme et mees, on päeval kogumispensioniga liitunud ja tuleb õhtul koos pahase abikaasaga kontorisse, et oma liitumisavaldust tagasi küsida. Saades teada, et avaldust tagasi võtta ei saa, kommenteerib naine: “Näed siis. Ma ju keelasin sul seda teha”. Tavaliselt siiski peale pikemat mõttevahetust ei ole harvad juhud, kus päeva lõpuks on kogumispensioni liitumisavaldus sõlmitud mõlemal.

Samas on oma liitumisavaldust soovitud tagasi saada põhjusel, et täna saadav palk on osaliselt ümbrikupalk. Pereringis arutades on leitud, et ei ole viisakas “head” tööandjat pensioniliitumisega tülitada ja kardetud, et liitumine võiks ümbrikupalka maksvat ettevõtet kuidagi pahandada.

Kui nüüd pensionikindlustus kõrvale jätta, siis näiteks Seesam Rahvusvahelise Elukindlustuse kontorisse sisenes mees, kellel oli tema teatel kokku lepitud kohtumine seltsi töötajaga, kelle nimi on Vambola Kuus. Paraku pidi sekretär mehele teatama, et sellist inimest neil ei tööta, küll aga asub seltsi peakontor aadressil Vambola 6.

Üks meesklient aga pidi lahkuma suure pettumusega ERGO kontorist. Läinud naismüügiesindaja juurde kodukindlustuslepingut sõlmima laabus kõik senikaua kui leping sai allkirjastatud ning müügiesindaja hakkas klienti ära saatma sõnadega: “Aasta pärast näeme siis jälle!” Teatavasti sõlmitakse varakindlustuslepingud üheks aastaks. Klient aga sattus hämmeldusse ja küsis pettunult: “Kas me siis TÕESTI varem ei tohigi kohtuda?”

Üks Eesti Kindlustuse kindlustusagent oli aga nii töökas, et ei lakanud jalaluumurruga haiglasse sattudes töötamast. Tema eas oli see tõsine tragöödia ning pole teada, kas ta enam jalule saigi. Igatahes hakkas ta kliente vastu võtma tõvevoodis.

Inge Rumessen