«Keskpäevatund»: tuleb mõelda pensionäride tööhõive tõstmisele
Heaoluühiskonna pensionisüsteem on mäda ning pensioniea tõstmise kõrval tuleb mõelda nii inimeste eluea pikendamisele kui pensionäride tööhõivele, leiti tänases »Keskpäevatunnis».
«Paratamatult pensionisüsteemi peab muutma» tõdes üks tänase Kuku raadio saate «Keskpäevatund» külalistest ajakirjanik Ainar Ruussaar, kommenteerides eelnõu jõudmist riigikogusse, millega sätestatakse pensioniea tõus 65. eluaastani alates 2026. aastast.
«Pensionireform on üks näide, kuidas tuleks asju tasakaalukalt ajada,» nõustus ka teine saatekülaline ettevõtja Rein Kilk.
Ruussaar lisas aga, et talle meeldisid asjatundjate arvamused, kes ütlesid, et samal ajal peaks valitsus välja pakkuma ka meetmeid keskmise eluea tõstmiseks.
Saatejuht ajakirjanik Priit Hõbemägi meenutas kahte majandusanalüütik Hardo Pajula artiklit sel nädalal, kus ta tõdes, et demograafilise arengu tõttu on senine pensionisüsteem mäda kogu Lääne-Euroopas.
Kilk illustreeris seda kohe numbritega: kui praegu teeb Eesis iga pensionäri kohta neli inimest tööd, siis 2030. aastal kolm ja 2050. aastal 1,8. «See on väga kõva kasv,» ütles ta.
Ruussaar aga ütles, et kui mõnedes riikides on ühtehoidev perekond paljuski pensionisambaks, siis teised riigi nagu Eesti ei saa sellise kollektiivse mudeli juurde enam tagasi pöörduda.
«Samas on britid katsetanud mudelit, kus on suured ostukeskuste ketid, kuhu on tööle võetud pensionärid. Neile makstakse natuke vähem ja see mõjutab ka poe hinnataset,» rääkis Ruussaar. «On aidatud teadlikult kaasa pensionäride tööhõivele.»
Hõbemägi tõi näiteks USA firma, kelle edu rajanes sellele, et tööle võeti ainult pensionäre. Neile maksti küll vähem, kuid nad tegid oma tööd, lihtsamat meditsiinitarvikute kokkupanemist, rõõmuga, sest said iga päev suhelda ja viibida omaealiste seltskonnas.
Kokkuvõttes ütles Ruussaar, et kuigi praegune viis pensioniiga Eestis tõsta tundub leebe, võib enne aastat 2026 olla veel kaks majanduskriisi, mis sunnivad rängemaid otsuseid tegema.
Sandra Maasalu