Eesti
Filtreeri
Teisest sambast igas kuus ainult 43 eurot pensionilisa – miks ometi?
Miks ei saa teisest sambast pensioniraha korraga välja võtta?
Teine sammas katab vaid augu
Aeg on unelmast ärgata ja pensioniootusi muuta
Pensionide indekseerimine toob pensionäridele pensioni tõusu
Pensioniks kogutakse liiga vähe
Pensionid tõusevad aprillist keskmiselt 5,7 protsenti

Keskmine pension langes esimest korda sel sajandil

04.08.12 E24

Statistikaameti juhtivstatistik Marve Randlepp kirjutab,  et keskmine pension langes esimest korda pärast 2000. aastat ja oli 2011. aastal 270,6 eurot.

Langus oli tingitud töövõimetuspensionäride osatähtsuse kasvust – töövõimetuspension on vanaduspensionist tunduvalt madalam, kirjutab Randlepp statistikablogis.

Keskmine vanaduspension tõusis vähesel määral – 304,5 eurost 305,1 euroni. Arvestama peab aga, et majanduskriisi tingimustes ei tõstetud kaks aastat järjest pensioniindeksit. Keskmise pensioni langus oli tingitud ka töövõimetuspensionäride osatähtsuse kasvust – töövõimetuspension on vanaduspensionist tunduvalt madalam. 2011. aasta keskmine töövõimetuspension oli 177,1 eurot kuus.

Pensionäride arv Eestis ületas 2011. aastal 400 000 piiri. 2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 404 525 pensionäri – 30,2 protsenti rahvastikust. Viimasel ajal on aktuaalne teema olnud pensionisüsteemi suutlikkus tulevikus. Statistika järgi on muretsemiseks põhjust, sest viimased kaks aastat järjest on pensionäride arv kasvanud üle 2 protsendi aastas ja nende osatähtsus rahvastikus suurenes nii 2010. kui ka 2011. aastal 0,7 protsendipunkti. 2002. aastal oli pensionäre 27,2 protsenti, 1970. aastal aga 19,1 protsenti rahvastikust. Pensionäride arvu ja koosseisu muutumist on mõjutanud rahvastiku vananemine, 1993. aastal alanud pensioniea tõstmine, pensionisüsteemi ümberkorraldus 2000. aastal ja majanduskriis.

Ka puudega inimeste osatähtsus rahvastikus jõudis 2011. aasta jooksul rekordilisele tasemele – 10 protsendini (aasta varem 9,6 protsenti).