Uudised

Praegused pensionärid on paanikas – valitsus tahab sotsiaalmaksust laekunud, riiklike pensionide maksmiseks mõeldud raha kasutada hoopis teise pensionisamba käivitamisega tekkinud eelarveaugu lappimiseks. Kas selline lahendus on ikka kooskõlas esimese samba solidaarsuspõhimõttega, kus tänased töötajad maksavad pensioni tänastele pensionäridele?

Valitsuse otsus katta pensionireformi käigus tekkinud eelarvepuudujääk pensionikassa reservi arvelt paneb vähemalt lähiajal ebaproportsionaalselt suure koormuse tänastele pensionäridele ja pensionieelikutele.

Tänane sotsiaalmaksu ülelaekumine võib Eesti demograafilise olukorra halvenedes ning tarbijahinnaindeksi tõusu jätkudes asenduda kergesti alalaekumisega. Teise pensionisambaga tekkinud puudujäägi rahastamiseks tuleks eelkõige kasutada stabilisatsioonireservi, riiklikke võlakirju ja laene ning alles seejärel – viimase võimalusena – riikliku pensionikassa reserve.

Riigil on kohustus maksta pensionäridele vanaduspensioni ning selle kohustuse täitmiseks poleks paha juba täna reserve koguda. Riiklikud pensionid on indekseeritud ja nende kasv sõltub ühelt poolt sotsiaalmaksu laekumisest, teiselt poolt tarbijahinnaindeksi tõusust.

Arvestades, et 90ndate alguses oli Eestis ühe pensionäri kohta kaks töötajat ja prognooside põhjal ligikaudu 50 aasta pärast ainult üks töötaja, meenutab riiklik pensioniskeem üha enam püramiidskeemi.

Skeemi tuleb tulevikus rahastada ka siis, kui sotsiaalmaksu laekumised on prognoositult vähenemas, inflatsioon säilib kindlasti ning samas ei tohi pensionid tänaselt tasemelt väheneda. Reformi eesmärk oli riikliku pensionisamba tulevase koormuse vähendamine. Tundub lühinägelik seda võimaldavad vahendid sealt täna ära võtta.

Rahvastiku vananemisest tingitud pensionireformis ei ole süüdi tänaste pensionäride põlvkond. Pensionide indekseerimine segab praegu niigi kokku vajaduse ehk pensionide ostujõu säilitamise, lahjendades seda võimalustega ehk sotsiaalmaksu laekumisega.

Teise samba rahastamine pensionikassa reservi arvelt paneks pensionäridele veel täiendava koormuse ja vastutuse tänase töötajaskonna vananemise eest. Reformist tekkinud puudujäägi peaksid kandma võrdselt erinevad põlvkonnad, mistõttu oleks õiglane kasutada eelkõige stabilisatsioonireservi vahendeid.

Et meie rahvastik vananeb, on väga raske tagada õiglust ja solidaarsust. Praegu oleks kindlasti sotsiaalselt õiglasem hoida kehtivat keskmise pensioni ja palga suhet ning maksulaekumisi teise sambaga tekkinud pensionidefitsiidi rahastamiseks mitte kasutada.

Paavo Põld
Hansa Investeerimisfondid