Kehv ettepanek
Kui riigikogus läheks läbi ettepanek keelata järgmise aasta algusest sotsiaalmaksu neljaprotsendilise osa ülekandmine maksumaksjate personaalsele pensionikontole, antaks noahoop selga teise pensionisambaga ühinenud 358 000 inimesele. Kauakestvat leevendust ei tooks süsteemi muutmine ka 365 000 praegusele vanadus-, toitjakaotus- ja töövõimetuspensionärile.
Teadupärast võttis riik pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 10–20 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole reformi algusest möödunud kahe aasta jooksul muutunud – töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb endiselt ja selle lõppu pole ette näha.
Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest paljud praegused toitjakaotus- ja töövõimetuspensionärid, samuti osa vanaduspensionäre on 15–20 aasta pärast, kui pensionireformi positiivsed efektid avalduma hakkavad, veel kindlasti elus.
Samas on õige, et tulevikuks valmistudes ei tohi ära unustada pensionäride tänast olukorda. Ka pensionireformi ette valmistades nähti esimese samba defitsiiti ette ning selle katmise vahenditena pakuti välja stabiliseerimisreservi kasutamist ja riigilaenu võtmist. Samuti saaks hea tahtmise korral koomale tõmmata riigieelarve muid kulutusi ja kasutada säästetud raha pensionide maksmiseks.
Neid võimalusi tulekski pensionikassa defitsiidi katmiseks kasutada, mitte vedada alt tööealisi inimesi, kes teise sambaga liitudes uskusid, et sotsiaalmaksu praegune jaotus jääb kestma paljudeks aastateks.