Eesti
Filtreeri
Nordea: võiksime osta riigifirmade võlakirju
Kohalik kapitaliturg ei tõmba Eesti pensionifonde
Eesti pensionikohustus kuni 180% SKPst
Vitsur: pensionipomm on otsitud uudis
Eesti investeerimisfondid kaotavad osakuomanikke
Euroopat ähvardab 30 triljoni eurone pensionipomm
Eesti väärtpaberiturg 2011. aastal

Kasvav pensionilõhe

22.03.05 Postimees

Suured erinevused töötajate palkades kanduvad aastate pärast paratamatult üle ka pensionidesse, sest kõik kolm pensionisammast toetavad pensionäride varalist kihistumist.

Kes teenib suuremat sotsiaalmaksuga maksustatud palka ning investeerib ka kõikidesse pensionisammastesse, see võib loota ka suhteliselt suurele pensionile. Need, kes tulevad ülimadala palga tõttu praegu vaevalt ots-otsaga kokku, peavad vaesusega võitlema ka pensionipõlves. 
 
Paraku ei sõltu korraliku ja hoolsa töömehe palk alati tema oskustest, vaid ka elukohast ja heast õnnest leida endale tulus töökoht. Seetõttu peaks riigipension ehk esimene pensionisammas olema solidaarsem ja võimaldama elamisväärset pensioni aastate pärast ka pika tööstaaži, kuid madalama sissetulekuga inimestele.

Ausalt palgatulusid deklareerima peaks kõrgemapalgalisi meelitama ka võimalus teise ja kolmandasse sambasse riigi toel sääste investeerida. Lisaks jääks ka alles isikustatud sotsiaalmaksust tulenev riigipension, mille osakaal ning erinevused peaksid tulevikus vähenema.