Eesti
Filtreeri
Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile
Miitingulised nõudsid paremat pensionijaotust
Veerand pensionäre teenib lisaraha
Toompeale kogunes meelt avaldama ligi 5000 pensionäri
Täiendava kogumispensioniga liitunuid on üle 60.000
Kogumispension sai I kvartalis 329 miljonit krooni
EVK toetab laste loodushariduse konkurssi

Kasvav pensionilõhe

22.03.05 Postimees

Suured erinevused töötajate palkades kanduvad aastate pärast paratamatult üle ka pensionidesse, sest kõik kolm pensionisammast toetavad pensionäride varalist kihistumist.

Kes teenib suuremat sotsiaalmaksuga maksustatud palka ning investeerib ka kõikidesse pensionisammastesse, see võib loota ka suhteliselt suurele pensionile. Need, kes tulevad ülimadala palga tõttu praegu vaevalt ots-otsaga kokku, peavad vaesusega võitlema ka pensionipõlves. 
 
Paraku ei sõltu korraliku ja hoolsa töömehe palk alati tema oskustest, vaid ka elukohast ja heast õnnest leida endale tulus töökoht. Seetõttu peaks riigipension ehk esimene pensionisammas olema solidaarsem ja võimaldama elamisväärset pensioni aastate pärast ka pika tööstaaži, kuid madalama sissetulekuga inimestele.

Ausalt palgatulusid deklareerima peaks kõrgemapalgalisi meelitama ka võimalus teise ja kolmandasse sambasse riigi toel sääste investeerida. Lisaks jääks ka alles isikustatud sotsiaalmaksust tulenev riigipension, mille osakaal ning erinevused peaksid tulevikus vähenema.