Eesti
Filtreeri
Sotsiaalministeerium tahab tõsta pensioniiga 70. eluaastani
Mida teha, et riigipensionile saaks loota ka aastal 2060?
Teisest sambast igas kuus ainult 43 eurot pensionilisa – miks ometi?
Miks ei saa teisest sambast pensioniraha korraga välja võtta?
Teine sammas katab vaid augu
Aeg on unelmast ärgata ja pensioniootusi muuta
Pensionide indekseerimine toob pensionäridele pensioni tõusu

Kasvav pensionilõhe

22.03.05 Postimees

Suured erinevused töötajate palkades kanduvad aastate pärast paratamatult üle ka pensionidesse, sest kõik kolm pensionisammast toetavad pensionäride varalist kihistumist.

Kes teenib suuremat sotsiaalmaksuga maksustatud palka ning investeerib ka kõikidesse pensionisammastesse, see võib loota ka suhteliselt suurele pensionile. Need, kes tulevad ülimadala palga tõttu praegu vaevalt ots-otsaga kokku, peavad vaesusega võitlema ka pensionipõlves. 
 
Paraku ei sõltu korraliku ja hoolsa töömehe palk alati tema oskustest, vaid ka elukohast ja heast õnnest leida endale tulus töökoht. Seetõttu peaks riigipension ehk esimene pensionisammas olema solidaarsem ja võimaldama elamisväärset pensioni aastate pärast ka pika tööstaaži, kuid madalama sissetulekuga inimestele.

Ausalt palgatulusid deklareerima peaks kõrgemapalgalisi meelitama ka võimalus teise ja kolmandasse sambasse riigi toel sääste investeerida. Lisaks jääks ka alles isikustatud sotsiaalmaksust tulenev riigipension, mille osakaal ning erinevused peaksid tulevikus vähenema.