Eesti
Filtreeri
Itaalia võlakirjad pensionifondide soosikute seas
Uus kogumispensioni liitumiskontroll raamatupidamisprogrammidele
Pensionifondi juht: ainult tootluse põhjal fondi valida on ekslik
Teise samba pensioni­fondide tootlus jääb inflatsioonile alla
Ettevõttel avaneb võimalus panustada töötaja III sambasse
Kas meie pensioniiga võiks kasvada automaatselt?
Vanemapensioni eelnõu sai valmis

Kas väike fond on sama hea kui suur?

16.05.02 Eesti Päevaleht

Üle 80% teise pensionisambaga ühinejatest on praeguseks valinud endale mõne Hansapanga või Ühispanga pakutavatest fondidest. Ülejäänud nelja fondivalitseja fondidesse hakkab seega vähemalt esialgu laekuma suhteliselt vähe pensionisäästu.

Kawe Kapitali portfellihaldur Kristjan Hänni: Suurel fondil on üks eelis – suurem maht lubab fondivalitsejal alandada valitsemistasu ja see mõjub muude tingimuste samaks jäädes tootlusele vähesel määral positiivselt.

Vähemalt 50% fondide portfellidest peavad igal juhul moodustama madala riskiga võlakirjad ja riski hajutamiseks vajalikuks ühe positsiooni suuruseks on kuni 5% fondi mahust. Hindan, et 100 000 euro eest on fondijuhil juba võimalik enam-vähem mõistlikel tingimustel telefonitsi võlakirju osta, elektroonilise kanali kaudu kõigest ligikaudu 20 000 euro korral.

Seetõttu on investeerimise seisukohast mõistlik minimaalne pensionifondi suurus ühel juhul 30 miljonit krooni, elektroonilise kauplemise korral aga pole olulisi probleeme ca 6 miljonist kroonist alates. Sellise suuruseni peaks üsna kiiresti küündima enamiku alustanute fondid. 

Aktsiate või suurema osa fondide müük on reeglina maailmas tehtud kättesaadavaks ka väikeinvestoritele, seega pole Eesti pensionifondidel mingeid erilisi takistusi riskide piisavaks hajutamiseks alates üsna väikesest mahust.

Kui eeldada, et pakutavad pensionifondid on globaalse suunitlusega, siis on üsna ebaratsionaalne, et kohalike “suurpankade” osakaal sellel turul on (ja kardetavasti jääb) sedavõrd suur. Konkreetses valdkonnas pole neil muid eeliseid, kui lihtne ligipääs suurele arvule vähese investeerimiskogemusega klientidele.

ERGO Varahalduse juhatuse liige Aadu Oja: Pensionifondidega liitujate jaoks on eelkõige oluline pensionifonde valitseva ettevõtte usaldusväärsus ning fondide investeerimisstrateegiad. Täna pakuvad Eestis oma tütarfirmade kaudu pensionifonde mitmed ettevõtted, mille rahvusvaheline krediidireiting on kõrgem Eesti riigi omast.

Kahtlemata on oluline vaadata ka pensionifondide teenustasusid ning tulevikus ka seda, kuhu fondide vara investeeritakse ja milliseks kujuneb tootlikkus.

Täna turul tegutseva kuue fondivalitseja puhul ei ole karta, et ühegi nende fondi maht jääks nii väikeseks, et see hakkaks mõjutama fondide tootlikkust. Minimaalse kapitali, mis võimaldab vajalikul määral investeeringute hajutamist, paigutavad need ettevõtted fondidesse ise.