Uudised

Oktoobri lõpuni saab esitada avaldusi teise samba pensionifondi vahetamiseks. Seetõttu on praegu õige aeg üle vaadata oma senised pensioniinvesteeringud ning soovi korral muuta valikut, millisesse fondi pensionisäästud järgmisel aastal lähevad. See otsus peab olema igakülgselt läbi kaalutud ja ratsionaalselt põhjendatud. Selleks järgnevalt mõned tugipunktid.

Võrdle fondide tasusid ja tootlust

Pensionifonde tuleb eelnevalt võrrelda – nende ajaloolist tootlust ning kindlasti ka teenustasusid. Kui fondivalitseja reklaamib kõrget tootlust, siis tähendab see, et fondid on näidanud häid tulemusi möödunud perioodil. Siiski pole see lubadus tuleviku kohta, sest tuleviku tootlust ei saa meist keegi ennustada.

Inimese pensioniraha hoidmise ja kasvatamise eest võtavad pensionifondi valitsejad tasu. Valitsemistasud on fondidel erinevad – osadel fondidel 0,75% ja teistel kuni 1,9% pensionivarade väärtusest aastas. Vahe on rohkem kui kahekordne, kuid siingi tuleb meeles pidada, et valitsemistasu arvestatakse maha juba kohe pensionifondi osaku puhasväärtuse arvutamisel ning ei pruugi olla otseselt seotud fondi tootlusega.

Lisaks peate arvesse võtma, et kulud kaasnevad ka pensionifondide vahetusega. Nii näiteks võtab fondivalitseja, kelle fondist pensionikoguja lahkub, et viia kogutud vara teise pensionivalitseja juurde, osakute tagasivõtmise tasu, mille suuruseks on tavapäraselt 1% pensionifondi kogutud summast. Fonditasude võrdlused leiate siit.

Senine suhtlus fondivalitsejaga

Kindlasti tasub omavahel võrrelda ka fondivalitsejaid. Uurida, millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel. Samuti seda, millega on nad seni silma paistnud ja millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega. Kas fondi investeerimispoliitika ja selle kohta käivad materjalid on lihtsad, selged ja arusaadavad?

Pensioni kogumisel peab olema vastutustundlik ja vajadusel ning huvi korral suhtlema fondivalitsejaga ning küsima neilt vastuseid, kui midagi on arusaamatu või muret tekitav. Endalt võib küsida, kas suhtlus fondivalitsejaga on senini olnud mugav ja kas olete saanud selge ülevaate oma investeeringutest ja nendega seotud kuludest?

Kaaluge erinevaid võimalusi

Missugune on minu riskitaluvus? Sellele küsimusele tuleb vastata veel enne, kui hakkate kaaluma erinevaid pensionifondide valikuvariante. Tootlus ja risk on omavahel seotud ja suurema tootluse huvides on riskid kindlasti suuremad. Kuidas käitute, kui turud kukuvad ning Teie fond kaotab 10% väärtusest ühe päevaga või kuuga või aastaga? Tihtipeale tunduvad nii tõusud kui langused lihtsate ja loogilistena, kuid reaalsuses ei jäta meid külmaks teadmine, et meie pensioniinvesteeringud on järsult oma väärtuses kahanenud. Sobivat fondi aitab valida fondivalitseja või nõustaja, kelle kohustuseks on anda objektiivset infot ja hinnata pensionikoguja riskitaluvust. Kui te ei saa rahuldavaid vastuseid teile olulistele teemadele, ärge tehke lõplikku valikut kohe, vaid nõudke lisainfot. Alati on võimalus pöörduda teise nõustaja või fondivalitseja poole. Otsus peab olema läbimõeldud, mitte tehtud hetke emotsiooni põhjal.

Fondid on erineva strateegiaga

Pensionifondi strateegia valimisel tuleb arvesse võtta nii oma vanust kui ka kogumiseperioodi pikkust. Kõik Eestis pakutavad pensionifondid on mõnevõrra erineva investeerimisstrateegiaga. Praegu on võimalus valida 23 kohustusliku pensionifondi vahel, neist konservatiivse strateegiaga on 7 fondi, tasakaalustatud strateegiaga 5 fondi, progressiivse strateegiaga 7 ja agressiivse strateegiaga 4 fondi.

Mida kauem on aega pensioniks koguda, seda agressiivsema fondi võib valida, sest kasumi teenimise võimalus on suurem ja turgude kõikumised ei mõjuta oluliselt aastakümnete jooksul kogutavat vara. Agressiivse strateegiaga fondid investeerivad kuni 75% varadest aktsiatesse ning vähemalt 25% võlakirjadesse. Fondid on mõeldud pigem noorematele ja suurema riskitaluvusega inimestele, kes suhtuvad aktsiaturgude hinnakõikumistesse neutraalselt.

Progressiivse strateegiaga fondid, mis on Eesti pensionkogujate hulgas kõige populaarsemad, investeerivad kuni 50% varadest aktsiatesse ning ülejäänud vara võlakirjadesse. Fondide eesmärgiks on pensionivarade kasvatamine, pakkudes kõrget tootlust. Fond sobib neile, kes soovivad oma pensioniinvesteeringut maksimaalselt kasvatada ja kellel on pensionieani jäänud rohkem kui 20 aastat.

Tasakaalustatud strateegiaga fondid investeerivad kuni 25% varadest aktsiatesse ning vähemalt 75% võlakirjadesse. Tasakaalustatud fondide eesmärgiks on säilitada varade väärtus ja pakkuda suuremat tootlust kui võlakirjadesse investeerivas fondis. Suurem tootlus aga võib tähendada suuremat riski ja lühiajalist mõõdukat hinnakõikumist. Pensionifondid sobivad neile, kellel on pensionieani veel 10 kuni 20 aastat.

Kui pensionini on jäänud vähem aega, näiteks viis aastat, tasub investeeringut kaitsta ja valida pigem konservatiivsem pensionifond. Konservatiivse strateegiaga fondid investeerivad 100% oma varadest võlakirjadesse. Fondide eesmärgiks on tagada pensionisäästude väärtus ja neid stabiilselt kasvatada.

Fondivalitsejate internetilehekülgedel olev info on enamasti kahjuks pealiskaudne ja seetõttu soovitan pensionifondide võrdlemiseks kasutada Eesti pensionisüsteemi ametlikku infoportaali www.pensionikeskus.ee. Viimasest leiate ka põhjaliku statistika kõikide pensionifondide tootluste kohta. Kindlasti tasub tutvuda ka Finantsinspektsiooni kodulehega www.minuraha.ee, kust leiab palju investeerimisteemalisi näpunäiteid.

Lõpetuseks lühike meelespea:

Kaalu põhjalikult erinevaid valikuvariante

• Ära muuda oma otsust kampaania korras
• Võrdle omavahel kõiki kogumispensioni teenusepakkujaid ja nende kogemust
• Võrdle pensionifondide teenustasusid, mitte ainult ajaloolist tootlust
• Pea meeles, et fondivahetus ei ole kunagi tasuta teenus