Eesti
Filtreeri
Ukrainast saabunud sõjapõgenikele
MTA: Teise pensionisamba väljamaksete andmeid ei pea eeltäidetud tuludeklaratsioonil muutma

2021

Alates 2022. aasta veebruarist hakkab teise samba pensionikindlustusmakseid kindlustusseltside asemel tegema Sotsiaalkindlustusamet
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas riigipoolsete kompensatsioonimaksete tegemist
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas täiendavalt II sambasse laekunud summade tagasi kandmist
“Minu pensionikonto” ligipääs on ajutiselt suletud
Ginter ja Agarmaa: kohus keelas võlgnikel pensionivara välismaale viimise

Kas praegu on mõtet koguda raha pensionisammastesse?

09.04.09 Maaleht

ENE-MARGIT TIIT
TÜ emeriitprofessor

Ettenägelik eestlane on alati pisut kõrvale pannud – küll sukasäärde, küll pangakontole, kas siis endale mustadeks päevadeks või lähedaste toetamiseks. Pensionisammastesse kogumine on sama mõttemalli järgimine.

Ega ühegi sukasääre puhul ei saa olla raudkindel, et raha püsib ega kao – ka seda on juhtunud. Kuid keskeltläbi on need, kes pisutki kõrvale pannud, olnud alati paremal järjel kui need, kes on elanud peost suhu. Seega oleks elutark soovitus pigem koguda, kui see on võimalik.


HELDUR MEERITS
Eesti Investorite Liidu juhatuse liige

Kindlasti tasub pensionisammastesse raha koguda. Eesti demograafiline olukord halveneb aastakümnete jooksul tunduvalt ning tulevikus peab üks töötaja toitma praegusest rohkem pensionäre. See tähendab, et I sambast makstav pension on aastakümnete pärast suhteliselt väiksem kui praegu.

Tahtes oma vanaduspõlve eest hoolt kanda, peaks eriti nooremad ja keskealised koguma endale II ja III sambasse reserve. Pensioniks raha kogumisel on ka tuntavad riigipoolsed soodustused. Praegusest aktsiaturgude madalseisust ei maksa end lasta hirmutada. Majandus käitub kui tõusev ja langev meri ning aktsiahinnad tõusevad kriisi lõppedes taas. Pigem peaks praegust hetke vaatama kui head momenti investeerimiseks.


KRISTJAN JÕEKALDA
telesaatejuht

Raha tasub alati korjata, aga kas just pensionisammastesse, on iseasi. Mul vist II sammas on, seda poolvägisi ju tehti, aga ma ei tea, kas sellest mulle üldse tolku on. Võib-olla minu lapsele kunagi on.

Mina ise raha ei korja. Mis ma teenin, läheb panka ja majalaenu katteks. Arvan, et sellest majast on lapsele rohkem kasu kui mingist sambast.


ARTUR TAEVERE
Heateo SA juhataja

Üldiselt toetan seisukohta, et kui vähegi võimalik, siis tasub pensioniks raha kõrvale panna pidevalt ja väiksemate summade kaupa. Ka rasketel aegadel. Kui aga vaadata meie praegust riigieelarvet, siis selles kontekstis tuleb teha mitmeid valusaid kompromisse.

Oleksin nõus sellega, et peatada ajutiselt riigipoolsed sissemaksed II pensionisambasse. Riigieelarve prioriteedid peaksid olema haridus ja tervis – need on minu arvates valdkonnad, mida on vaja eelisjärjekorras arendada. See aitab Eesti majandusel ja tervel ühiskonnal saada tugevamaks, kui me olime enne kriisi.


KRISTJAN TAMLA
Swedbanki fondijuht

I sammas on ja jääb alati sõltuma vaid Eesti majanduse käekäigust, sest selle suurus on otseses sõltuvuses Eestis aset leidvate elanikkonna vananemise ning tööturu ja palgakasvu arengutega. Kuna II ja III samba fondid investeerivad aga enamiku oma vahenditest Eestist väljapoole, siis mõjutavad Eesti majandusega seotud riskid pensionisääste nendes sammastes tunduvalt vähem.

Seega avaldub sammaste eelis ennekõike pensionisäästude hajutamises ning see tuleb tugevalt esile, kui Eesti majandusel läheb muust maailmast suhteliselt kehvemini. Järgmise paari aasta ettevaates ei saa välistada, et globaalsed aktsiaturud on juba tõusule pöördunud, samas kui Eesti majanduse olukord (ja sellega seoses ka pensionikasv I sambas) on veel suhteliselt tagasihoidlikud.