Kas pensioni sissemaksete jätkaja pension sõltub SKPst või mitte?
Pensioni sissemaksete jätkamisest on kõlanud kahesugused väited selle kohta, milliseid makseid hakkab riik tegema neile edaspidi, kes esitavad maksete jätkamise avalduse, kirjutab ERGO Funds AS-i juhatuse liige Ege Metsandi.
On kõlanud väiteid, et ka ajutine riiklik kompensatsioonimehhanism ehk siis kas 2+6 või 3+6 süsteem aastatel 2014-2017 sõltub majanduskasvust.
Näiteks Nordea panga ekspert Angelika Tagel on kirjutanud, et kui Eesti nominaalne majanduskasv jääb alla viie protsendi, siis on riigil võimalik omapoolse panuse suurendamine edasi lükata.
See paneb aga kahtlema maksete jätkamise otstarbes, kui riik seab ka sellele toetusele omapoolseid lisatingimusi.
Tegelikult ütleb seadus, et kõik, kes praegu teevad sissemaksete jätkamise avalduse ja on sündinud pärast 1955. aastat, hakkavad saama riigi poolt II samba pensionifondi sissemakseid aastatel 2014-2017 suuruses 6 protsenti, millele inimene ise saab lisada kas 2 või 3 protsenti. See osa riigi kompensatsioonisüsteemist ei ole seotud majanduskasvuga. See on üheselt kirjas kogumispensionide seaduse § 672 lõikes 7.
Nendel, kes ei jätka sissemakseid aastast 2010, on aga riigipoolsed kõrgemad sissemaksed aastatel 2014-2017 otseselt seotud riigi majanduskasvuga. Kui nominaalne majanduskasv on aastatel 2012-2016 alla 5 protsendi, ei tekigi neil õigust suuremate sissemaksete saamiseks, sest seaduses sätestatud kõrgema määraga sissemaksed lõpevad igal juhul 2017 lõpus sõltumata majanduskasvu suurusest.
Kui võtta näiteks 10000kroonise brutopalgaga inimene, siis jätkates sissemakseid alates jaanuarist 2010, saaks ta aastatel 2014-2017 ka 5 protsendist madalama SKP kasvu korral riigipoolset kõrgema määraga sissemakset igakuiselt 600 krooni ehk siis 50 protsenti rohkem kui need, kes ei jätkanud oma makseid II sambasse. Seega on võimalik neil inimestel koos omapoolse 2 või 3 protsendiga panustada selle nelja aasta jooksul igakuiselt vastavalt 800 või 900 krooni enda poolt valitud fondi. See on enamikule II samba omanikele piisavalt suur summa, et tasub avalduse esitamise ühekordse vaeva.
Arvestades kriisist puretud finantsvarade hindu, siis oleks just õige aeg investeerida, et järgnevatel majanduse tõusuaastatel saada osa aktsiaturgude potentsiaalsest suuremast tõusust. Maksete peatamise tõttu alates 2009.a. teisest poolest kätte jääv 2 protsenti palgast ei paranda oluliselt kellegi praegust igakuist rahalist seisu, küll aga jätab ilma riigilt saadavast toetusest ning kokkuvõttes võib tunduvalt vähendada tulevast pensioni. Tõenäoliselt varem või hiljem saavad kõik inimesed aru, et kui ikka ise oma pensioniks investeeringuid ei tee ega kasuta ka riigi poolt loodud soodustusi, siis ainult riiklikule sambale lootes võib juhtub nii, et riiklikku pensioni on just nii palju, et see aitab küll hinge sees hoida, kuid ei midagi enamat.