Uudised

«Sa saad hakkama, ära muretse!» olid sõnad, mida Tallinna börsi juhi kohalt lahkunud uljas suhtleja Gert Tiivas ütles Kaidi Ruusalepale (33), kui naist enda tööd jätkama kutsus.

Nüüd, neli aastat hiljem ei osale Kaidi ainult Tallinna börsi juhtimises, vaid kasvatab kaheaastast poega, võtab osa arengufondi tööst ja suunab noori orienteerujaid kõrgete eesmärkide poole. Treeneritööd teeb ta endise tippsportlasena oma vabast ajast ja tahtest, et midagi Eesti jaoks ära teha.

«Kui väike olin, tahtsin saada poemüüjaks, sest mu ema oli müüja,» rääkis Põlvast pärit Ruusalepp. «Seejärel tahtsin saada kas treeneriks või spordiarstiks. Mu elu nägi välja selline, et spordikott oli kogu aeg pakituna nurgas valmis. Keskkooli lõpus tekkis aga suurem huvi juura vastu.»

Nüüd võib Kaidi öelda, et pea kõik unistused on täitunud – ta on õppinud Tallinnas majandusõigust ning Tartu Ülikoolis õigusteadust. Eesti meistritiitleid orienteerumises annab kokku lugeda ning viimased töökohad on olnud tippjuhiametid. Orienteerumisoskus ja külm närv on aidanud tal edukalt toime tulla finants- ja majanduselus. «Juhiks olemine on muutnud mind palju rahulikumaks,» arvas ta.

Kui Kaidi 2005. aastal börsijuhiks sai, polnud ta aga veel 30-aastanegi. Ta mõtles kaks nädalat, kas võtta pakkumine vastu või mitte. «See oli kõige raskem otsus ja kõige raskem aasta mu töökarjääris, sest ma ei tundnud finants­alal end üldse koduselt,» avaldas Kaidi.

See, et ta oli Eesti Väärtpaberikeskuse juhina end juba tõestanud, ei maksnud midagi, sest töö on mõlemas ettevõttes väga erinev. Ühes on ta veendunud – väikeses ettevõttes ei saa tippjuht olla pelgalt hea juht, vaid peab jagama valdkonda, sest muidu ei saa otsuseid teha.

«Seda tuleb aga teha, sest lõpuks jooksevad kõik probleemid tippjuhile kokku.» Esimene tööaasta börsijuhina oli raske veel teiselgi põhjusel: «Esiteks, minu juhtimisvõtted olid teistsugused kui Gerdil.

Endale meeskonna loomine võttis päris palju aega, samuti suhete loomine – partneritega, börsifirmadega. See kõik oli vaja ära teha.» Eelmine börsijuht tegeles palju just n-ö välissuhetega. «Kui mina tulin, hakkasin tegelema majasiseste asjadega. Minu põhimõte on, et kui köök pole korras, siis ei tule head suppi. Tegin kõigepealt köögi korda. Turg märkas ka, et me ei olnud enam nii palju pildil ega avalikkuse ees kui varem.»

Tiivase mantlipärija

Miks Tiivas enda mantlipärijaks just naise valis, Kaidi ei tea. Statistika räägib ju teist keelt: ehkki naised on Eestis haritumad kui mehed, on tippjuhtide osas jäme ots meeste käes. «Arvan, et naised on alalhoidlikumad ja võtavad vähem riske.

Mitte, et see oleks halb, vaid naised on rohkem hoidjad,» pakkus Kaidi. «Aga eks väikeste laste kõrvalt on väga keeruline karjääri teha ja kui naine jälle n-ö täistöövõimeliseks muutub, on mehed temast juba lastega veedetud aja võrra ees.»

Samas näitab ta kogemus, et pole vahet, kas juhtida mehi või naisi: «Olen kohanud naiselike omadustega mehi ja mehelikke naisi.»

Tema tippu tõusmisel võib otsida põhjust nii isikuomadustest kui lapsepõlvest – näiteks oma tädide-onude lastest oli Kaidi kõige vanem. «Olin väikeste sugulaste kantseldaja ning oma vennast olen kaheksa aastat vanem. Kogu aeg oli midagi korraldada. Ja mulle meeldib, et sõpradel oleks hea, meeldib neile huvitavat tegevust välja mõelda. Teiselt poolt võib-olla ka töökus ja oskus eesmärkide poole liikuda.»

Kaidi ellu on kõik suured asjad üsna vara tulnud. «Vähemalt töö osas on see nii,» toonitas ta. Veel õpingute kõrvalt töötas ta aastaid riigikantseleis infosüsteemide osakonnas, kus algul oli kirjas mittekoosseisulisena, sest riigiametnikuks tohib saada 21-aastaselt.

Tema oli aga alles 20. «Riigikantseleis pidin kohe hakkama digitaalallkirja seadust välja töötama, mis oli noorele inimesele suur väljakutse. Mõned aastad hiljem kutsuti mind juba kogumispensioni reformi käivitama.» Kaidi silm lööb jätkuvalt särama, kui juttu tuleb kas infosüsteemidest, digitaalallkirjast või kogumispensionisüsteemist. «Kui poleks seda kogemust, siis ei saaks ma praegust tööd teha.»

Selgub, et just juhi kogemus andis talle julguse täita unistus treeneriametist. Pealegi on tippu pürgiva sportlase ja ettevõtte juhtimine üsna sarnased: «Mõlemad tuleb eesmärgini viia. Orienteerumine on küll individuaal­ala, kuid seal on tähtis motiveerimine, see, kuidas sportlane sõnastab oma eesmärgid, analüüsib sooritusi ja areneb.» Tema õpilaste tulemused on juba näha: «Sel aastal oleme Eesti meistrivõistlustelt palju kuldmedaleid võitnud, kuid eesmärk on pikaajalisem – jõuda maailma tippu. Sellega on aega, võtame kiht-kihilt.»

Tulevik on lapsed

Eesti elu juures kurvastab Kaidit just see, et ei vaadata tulevikku, vaid tegutsetakse hetkes. «Majanduse poole pealt on nukker vaadata, et riiklikul tasandil ei juleta teha otsuseid ühe või teise sektori kasuks, milles on Eestil kõige enam potentsiaali. Et need saaks tugevaks ja tõmbaks kogu majanduse kaasa.» Kõiki sektoreid ei ole Kaidi sõnul võimalik korraga arendada, sest muidu oleme igal pool keskpärased.

«Ja et olen pensionisammastega seotud, võin öelda, et 30 aasta pärast ei ole võimalik maksta pensione ega pidada riiki üleval, kui praegu lapsi ei sünni. See võib tunduda väga tobe argument iibe tõstmiseks, aga meie tulevik on lapsed.»

Kaidi ise kavatseb igal juhul sellele kaasa aidata ning on püüdnud hoida tööd ja eraelu tasakaalus – vaid siis on loota häid töötulemusi. «Töö ajal pean keskenduma nii palju tööle, et jõuaks kõik ära teha.

Kui tuleb lapsele lasteaeda järele minna, tuleb arvuti kinni panna. Kui töö jääb tegemata, teen seda öösel une arvelt.» Kui ettevõtmiste kõrvalt jätkuks veel rohkem vaba aega, siis tahaks Kaidi peenrad korda teha, õunu korjata. «Meil on üks segasummaaed, kus kõik see tahaks tegemist.»

Kaidi ei varja, et poja sünd kaks ja pool aastat tagasi oli põhjuseks, miks ta lapsepuhkuselt naastes asus juhatuse esimehe ametikoha asemel juhatuse liikmeks. «Tippjuht peab mõtlema eelkõige ettevõtte kontekstis.

Minu arvates ei ole aus, et mina otsustan, kui kaua olen kodus, millal tulen tagasi. Tundsin, et Andrus Alber, praegune juhatuse esimees, sobib minu tööd jätkama ja see oli minu valik. Praegusel kujul partnerlus töötab meil väga hästi,» märkis Kaidi.

Papagoi investeerib

Eestist ärakolimise plaane ta ei pea. «Olen aateline ja mõtlen tihti, et mida ma saan Eesti jaoks ära teha,» ütles Kaidi. Talle meeldib ka Eesti ärikultuuri mitteformaalsus. «Vahel lähed mõnda ettevõttesse ja seal tuleb vastu sokkides mees ning siis selgub, et see ongi ettevõtte juht.» Samas tunneb ta häbi, et e-kirjadele ei vastata.

«Seda on öeldud igal pool, et kui saadad e-kirja Eesti ettevõtjale või riigitegelastele, ei saa sa mingit vastust. Ma ei tea, miks see nii on, sest ma ise vastan.»

Veel on Kaidi märganud, et Eesti inimesed käituvad igapäevatarbimises palju mõistlikumalt kui börsil. Kauplustes tehakse oste siis, kui on sooduskampaaniad, mitte uute hooajakaupade müügile tulles. «Börsil venitatakse tõusu lõpuni, siis ostetakse ja müüakse aktsiad maha languse ajal, mitmekümneprotsendise kahjuga.

Või kui igapäevane majapidamisraha pannakse aktsiatesse. Nii ei tehta. Investeerides omal valikul agressiivsetesse pensionifondidesse ei saa pahandada fondijuhiga, kui turg on languses.»

Vastuseks küsimusele, kui suur on investeerimisel õnne ja kui suur tarkuse osakaal, räägib Kaidi järgmise loo: «Umbes kuu aega tagasi peeti Aasias investeerimisvõistlusi, kus üheks võistlejaks oli papagoi, kes näitas nokaga, et nüüd ostan seda ja nüüd seda.

Professionaalidega võisteldes sai papagoi kolmanda koha. Nii et sellest aspektist vaadatuna võib investeerimine olla õnn. Aga kui palju selle õnnega saab mängida? Õnn võib igal pool korra naeratada, kuid rumal on selle peale lootma jääda.»

CV

• Kaidi Ruusalepp (Oone)

• Alates 2005. aastast Tallinna börsi juht (NASDAQ OMX Group), praegu juhatuse liige
• 2001–2005 AS Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor ja arendusjuht
• 1996–2001 Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna nõunik
• Lõpetanud Majandusõiguse ja Poliitika Instituudis majandusõiguse ning Tartu Ülikoolis õigusteaduse eriala. Praegu õpib TÜ majandusteaduskonnas strateegilise juhtimise magistrantuuris
• Mitmekordne Eesti meister orienteerumises

Andrus Alber
Tallinna börsi juhatuse esimees

Kaidi on meeskonnamängija selle sõna kõige paremas tähenduses. Ta on valmis ühise eesmärgi nimel enda huvid kõrvale jätma, kuid samas vajadusel otsustamisjulguse enda peale võtma. Mulle meeldib temas kõige enam see, et ta täidab oma lubadusi ja seda alati õigeks ajaks. Meie töötajad hindavad kindlasti tema soovi ja valmisolekut inimesi ära kuulata. See on iga juhi juures väga oluline. Tore on see, et ta leiab endas aega ja jõudu tegeleda ka laiemate teemadega, kui seda on vaid meie äri. Ta on aitamas nii noori sportlasi kui ka teisi ettevõtjaid uute lahenduste leidmisel ja seda kõike teeb ta tasuta ning naeratus suul, sest ainult raha pärast millegi tegemine ei ole tema jaoks motiveeriv.