Eesti
Filtreeri
Rahandusministeerium: kuidas hinnata pensionifondide tootlust?
Rahandusministeerium: demograafia väljakutsed
Tuleva kaalub kolmanda samba ja eraldi indeksifondi loomist
Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondidega seotud info kättesaadav pensionikontolt
Pensionide poolaasta: indeksit on raske võita
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Ka osa eestlaste pensioniraha haihtus börside languse tõttu

24.05.06 Äripäev

Ülemaailmne langus aktsiaturgudel on kahandanud ka eestlaste pensioniraha.

71 protsenti eestlastest on valinud äkilise teise samba pensionifondi, mille varadest kuni 50 protsenti on lubatud paigutada aktsiatesse.

Kahe nädalaga on enim aktsiatesse investeerinud pensionifondi omanik kaotanud kuni 1700 krooni.

Kõige enam aktsiatesse investeerivaid teise samba pensionifonde jälgiv indeks EPI 50 on kahe nädalaga langenud ligi 4 protsenti, 143,87 punktini.

Enamik teise samba pensionirahast on Hansapanga hallata. Hansa Investeerimisfondide makroanalüütik Kristjan Tamla ütles eile, et osakuomanikud ei ole seni huvi tundnud, et vahetada agressiivsemate fondide osakud vähem riskantsete ja suurema võlakirjade osakaaluga fondide vastu. Ta loodab, et kliendid teadvustavad pensioniraha pikaajalise investeeringuna ning ei soovi valitud strateegiat ajutiste languste tõttu muuta.

Teine põhjus on Tamla sõnul ka seadus, mis võimaldab vaid enne 31. oktoobrit tehtud sooviavaldusega pensionifondi vahetada alles järgmise aasta 1. jaanuarist.

“Tuleb enda käest küsida, kui kaugel on minu pensionipõlv ja kas paari nädala või kuu pikkune langusperiood omab selles märkimisväärset osa. Pensionirahaga ei ole mõtet üritada finantsturgude lühiajalisi liikumisi üle kavaldada ja oma investeerimisstrateegiat pidevalt muuta,” märkis Tamla.

Ka LHV pensionifondide juht Tõnno Vähk ütles eile, et neile ei ole ükski pensionifondi klient viimastel nädalatel helistanud palvega fondi vahetada. Samuti ei ole ühtegi maksete ümbersuunamise ega pensionifondi vahetamise avaldust esitatud aktsiafondidest lahkumiseks. Vähk ennustab, et suurem langus Eesti lähiriikide börsidel on ära olnud. “Kuid miski ei välista siiski paanika suurenemist ja languse jätkumist. Põhja, millest turud läbi kukkuda ei saa, kindlasti ei ole,” kommenteeris ta.

Sampo Panga varahalduse juhatuse liige Peeter Schamardin mainis, et pensionifondide osakute omanikel ei ole mõtet tormata osakuid uisapäisa vahetama.

“Oluline oht inimese pensionivarale on inimene ise oma emotsionaalsete otsustega. Selleks, et seda ohtu vähendada, lubabki seadus vahetada teise samba pensionifondi osakuid vaid korra aastas. Pensionisüsteem on välja pakkunud esmapilgul küll paindumatu, kuid siiski investorit iseenda eest kaitsva süsteemi,” kommenteeris Schamardin.

Kuigi kuni kolmandikulisi börsilangusi on raske pealt vaadata, võiks Schamardini hinnangul asja käsitleda pikemat ajahorisonti vaadates – pensioni kogutakse aastakümneid ja pikaajalised aktsiainvesteeringud on seni teeninud keskmiselt 10-12 protsenti tulu aastas.

Suuri langusi võib ette tulla veelgi. “Negatiivsed uudised mõjutavad praegu turgusid enam kui varem ja sellepärast on võimalikud ka edasised langused, mis minu hinnangul võiksid olla küll pigem emotsionaalset kui praktilist laadi,” ütles Schamardin ning lisas, et kujunenud olukord on ilmekas näide sellest, et aktsiaturg ei sobi lühiajaliseks investeeringuks isegi siis, kui paari eelneva aasta graafikud on olnud väga ahvatlevad.

Annika Matson