Uudised

Suure pauguga õhku visatud uudis pensionikassa puudujäägist osutub lähemal vaatlusel blufiks. Kinnitan – raha on pensionide maksmiseks piisavalt.

Riik maksab pensionideks mõnevõrra rohkem, kui jooksvalt raha koguneb, kuid vahe jääb 0,4-1% piiresse SKPst ja see kaetakse riigieelarve muudest tuludest. Kümnete miljardite suuruse miinuse tekkest pole juttugi.

Sellistest muutustest räägiti juba mullu kevadel pensionitõusu kiirendamist kavandades. Vana süsteemi järgi (pensioni kasv sõltus võrdselt inflatsioonist ja maksulaekumistest) kogusime igal aastal pensionikassasse reserve. Uue süsteemi järgi maksame välja kogu jooksvalt pensionikassasse koguneva raha. Suurem laekumine toob suurema pensioni ja vastupidi. Edaspidi peame arvestama ka töö- ja pensioniealiste suhtarvu muutusega, lähiajal see olulist mõju ei avalda.

Lähema paari aasta miinus tuleb paljuski sellest, et jooksva aasta pensionid makstakse välja eelmise aasta maksulaekumiste kasvu järgi. Kuna 2009. aastaks ennustatakse tänavusest aeglasemat kasvu, tuleb sellest ka jooksev miinus. Kui laekumised kasvavad kiiremini, tuleb jooksev pluss.

Eksivad nii opositsiooniparteid, kes soovivad (odava populaarsuse võitmiseks) pensione praegusest veel kiiremini tõsta, kui ka see koalitsioonipartner, kes ütleb, et pensionide indekseerimist tuleks muuta nii, et kasv oleks aeglasem. Ei teata lihtsat asja – uus süsteem on rihitud “piiripealsena” ehk pensionäridele tagatakse maksimaalne riigile jõukohane pensionitõus.

Süütuna näiv pensionide erakorraline tõstmine paarisaja krooni võrra tekitab praeguse tasakaaluga (ehk väikese miinusega) võrreldes defitsiiti veel umbes 0,5% SKPst igal tuleval aastal. Ainult vastutustundetu poliitik võib endale lubada ütlemisi, mis panevad süsteemile lisakoormuse, mis süsteemi aegade lõpuni miinuses hoiab. Piltlikult soovitakse maksta välja 105% laekuvast maksust.