Eesti
Filtreeri
Pensionifondid Eesti väärtpaberitesse eriti ei investeeri
NASDAQ OMX üliõpilastööde konkursi võitis Jaan Roos
Nordea: pensionifondi puhul vaata viimast 10 aastat
Kõige paremini on käinud konservatiivsete pensionifondide käsi
Aastaga on pensionifondidest kadunud enam kui 19 miljonit eurot
Eesti ei poolda pensionifondidele üleeuroopalise finantstehingumaksu kehtestamist
Eesti-Vene uue pensionilepingu alusel on seni esitatud 4006 taotlust

Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

03.01.24 Rahandusministeerium
Jaanuarist avanes võimalus esitada avaldus teise pensionisamba maksemäära tõstmiseks – brutopalgast võib edaspidi sambasse suunata 2 asemel ka 4 või 6 protsenti. Uus maksemäär rakendub 2025. aastast.


„Teine sammas on oluline komponent meie kolme sambaga pensionisüsteemis. Igal sambal on oluline roll selleks, et pension oleks äraelamiseks piisavalt suur. Motiveerimaks inimesi pensioniks rohkem koguma, võimaldab riik 2025. aastast suunata teise sambasse suuremaid makseid. Mina soovitan koguda kõigisse kolme sambasse, kuid kaaluda ka täiendavaid makseid teise sambasse, sest suuremad maksed tähendavad ka suuremat pensioni, eriti kui neid teha pika aja jooksul,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Teise samba maksemäära tõstmine on vabatahtlik. Kui palju seeläbi pension täpsemalt kasvab, sõltub mitmest eri komponendist – peamiselt inimese palgast ja selle kasvust, kõrgemas määras maksete tegemise perioodi pikkusest ja teise samba tootlusest. Oma mõju avaldab ka raha väljavõtmise viis pensionieas ehk kas raha väljavõtmisel tuleb tasuda ka 10 protsenti tulumaksu või võimaldab tehtud valik pensioniraha välja võtta tulumaksuvabalt. 

„Kui palgakasv ja teise samba tootlus on võrdsed, saab lihtsustatult öelda, et 6-protsendised maksed suurendavad brutopensioni ja brutopalga suhet 2 protsendipunkti võrra kogumise iga 10 aasta kohta. Kui muidu saaks keskmist palka teeniv inimene esimesest ja teisest sambast kokku pensionit, mille suurus on 40 protsenti keskmisest palgast, siis kogudes 40 aastat maksemääraga 6 protsenti, tõuseks see peaaegu 50 protsendini,“ selgitas finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Näiteks 2024. aasta pensionides tähendaks see 776 eurose keskmise pensioni asemel 930 euro suurust pensionit. Kui tootlus tegelikult ületab palgakasvu, on mõju pensionile suurem ja vastupidi.  

Maksemäära suurendamine ei mõjuta sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid kogumispensioni makseid ja sotsiaalmaksust kantakse teise sambasse ikka ja alati 4 protsenti.

Uus maksemäär rakendub alati jaanuarist ja kehtib vähemalt ühe kalendriaasta. Selle muutmiseks tuleb omakorda valida uus maksemäär, mis senise valiku tühistab.

Avaldust maksemäära muutmiseks saab esitada igal ajal. Hiljemalt novembri lõpuks esitatud avaldustel rakendub uus määr kohe järgmise aasta jaanuarist, detsembris esitatud avaldustel ülejärgmise aasta jaanuarist. Kui avaldus on juba esitatud, saab kuni novembri lõpuni maksemäära valikut vajadusel veel ka muuta. Selleks tuleb lihtsalt esitada uus maksemäära muutmise avaldus. 

Avaldusi maksemäära muutmiseks saab esitada Pensionikeskuse lehel või teise samba kontohaldurite juures.


SIIRI SUUTRE

kommunikatsiooniosakond

siiri.suutre@fin.ee