Uudised

Pankade üle järelevalvet pidava finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein tahab panna pensionifondide valitsemistasudele piirangud, säästes sellega tuhandetele inimestele miljoneid kroone.

Malmsteini sõnul oleks vaja teise samba pensionifondide tasudele seada ülempiir. Kui praegu küünivad need kolme protsendini, siis Malmsteini arvates oleks mõistlik, et tasud pole üle ühe protsendi. Olgu see sissemakselt ehk väljalasketasult või valitsemistasult, mida võetakse inimeselt igal aastal.

«Kui väga rahvalikult öelda, siis jah!» kostis Malmstein vastuseks küsimusele, kas pangad elavad liiga hästi pensionifonde majandades.

«Fondihaldureile on kindlustatud rahavoog, mis on praegu suurusjärgus 260 miljonit krooni kuus,» kommenteeris Malmstein. «See on neile riigi garanteeritud turg. Riik võiks kaaluda sunni rakendamist sellega, et paneks teatava lae fondide tasumäärale ehk sellele, kui palju fondihaldur saab selle teenuse eest tasu võtta.»

Pikaajaline säästmine

Septembri algul oli kohustusliku pensionisamba fondides raha ligi 6,3 miljardit krooni. Et riigis suurenevad palgad keskmiselt rohkem kui 15 protsenti aastas, siis kasvavad ka pensionikindlustusmaksed. Hinnanguliselt laekub pensionifondidesse tuleval aastal 3,3 miljardit krooni juurde.

Arvestades, et pensionifondide turuliider Hansapank küsib 1,5 protsenti liitumistasu, tähendaks poole protsendipunkti võrra madalam lagi keskmiselt säästu 16,5 miljonit krooni pankade kahjuks ja tulevaste pensionäride kasuks.

Malmsteini hinnangul ei sobi teise samba fondidele liberaalne arusaam, et turg paneb kõik paika. Aga just selline on praegu riigi seisukoht, sest tulevast aastast kaovad viimased piirangud pensionifondide tasumääradele. Seni oli keelatud küsida kõrgemat kui kolmeprotsendilist väljalasketasu.

«Pensionifond ei ole investeerimiseks, vaid on märkimisväärse sotsiaalse mõõduga, sest on loodud tuleviku suhtes teatud garantiide loomiseks,» lausus Malmstein.

Hansapanga investeerimisfondide juht Mihkel Õim kinnitas, et Hansapangale on ettepanek vastuvõetamatu.

«Valitsemistasude piiramine oleks ebaratsionaalne ka olukorras, kus fondivalitsejatel on jätkuv vajadus investeerida organisatsiooni arengusse, tagamaks pensionifondide pikaajalise tootluse,» lausus Õim, kelle sõnul määrab tasude suuruse konkurents.

Samas on Hansapanga fondid turu suurimad – enam kui pool teise samba pensionifondide rahast on Hansapanga käes. Hansapanga fondide väljalasketasu on 1,5 protsenti ja valitsemistasu 1,19–1,59 protsenti.

Sellele viidates tahtis SEB Eesti Ühispank jätta oma fondide väljalasketasu 1,5 protsendile, samas pank oli lubanud langetada seda tulevast aastast ühele protsendile.

Finantsinspektsiooni nõudel oli pank sunnitud väljalasketasu siiski vähemalt aastaks alandama.

Kasum langeb

SEB Ühispanga pensionifonde haldava ettevõtte juhatuse liige Sven Kunsing märkis Malmsteini ettepanekut kommenteerides, et see toob kaasa pensionifondide turu koondumise, sest väiksed fondid ei saaks madalamate tasumääradega hakkama. «Ma ei usu, et väikeste pensionifondide valitsemine muudatuse järel mõttekas oleks,» lausus ta.

Kunsing kinnitas, et Ühispanga fondid saaks üheprotsendilise laega tasumääradega hakkama, vaid kasum on mõnevõrra napim. Kunsing lisas, et tal poleks midagi selle vastu, kui turule jääkski kaks suurt haldurit – Hansapank ja Ühispank ning kolm väikest haldurit, Ergo, LHV-Seesam ja Sampo oma kliendid suurtele loovutaks.

Samas Ergo varahalduse fondijuht Siim Valner märkis, et tasu ülempiiri seadmine ei pruugi veel fondi sulgemist tähendada. Ergo fondide valitsemistasu on näiteks alla ühe protsendi.

Malmstein märkis ka, et inimesed ei pööra tähelepanu ei pensionifondide teenustasudele ega tootlusele. Tema arvates peaks aga pool miljonit pensioniklienti tõsiselt jälgima oma investeeringu käekäiku.

Andrus Karnau