Eesti
Filtreeri
Pensioniraha miljardid murravad teed turule
Fondid valmistuvad liitunute ülelöömiseks
Poolteist aastat kogumispensioni – kuidas läinud ja mis edasi?
50 000 pensionikontot seisab tühjalt
Kogumispensioniga liituja käekäik
VILLU ZIRNASK: Pensionärist saab tavavalija
Jäänud on kaks päeva mõtlemiseks

Jäänud on kaks päeva mõtlemiseks

30.10.03 Eesti Päevaleht

Kogumispensioniga on täna hommikuks liitunud üle 340 000 inimese. Eesti tööealine elanikkond jaguneb seega ligikaudu pooleks – kogumispensioniga liitunud ja kogumispensioniga mitteliitunud.

Kui ma pole veel liitunud, kas peaksin kiirustama?

Üle 42-aastastel on viimane aeg otsustada. Kõige pakilisem on see küsimus nende jaoks, kes on sündinud aastatel 1957 kuni 1961. Kui hiljem sündinutel on liitumiseks aega ka järgmistel aastatel, siis sellesse vanusegruppi kuuluvatel inimestel tuleb valik teha nüüd, sest tuleval aastal enne 1957. aastat sündinud enam liituda ei saa.

Liitumisega viivitamine lühendab kogumisperioodi. Kõigil teistel, kes soovivad kogumispensioni kogumist alustada 2004. aastal, tuleb samuti valik teha täna või homme. Pärast oktoobri lõppu valikuavalduse tegemine tähendab juba terve aasta pikkust kaotust kogumisperioodis.

Ka FIE-del ja lapsega kodus olijatel tasub liitumist kaaluda. Kuna plaanitav kogumispensionide seaduse muutmine näeb ette võimaluse koguda kogumispensioni makseid ka füüsilisest isikust ettevõtjatel ja lapsehoolduspuhkusel oleval vanemal, ei tasuks ka neil kogumispensioniga liitumisega viivitada.

Kuidas saan liituda?

Esiteks tuleb enese jaoks selgeks teha – kas liituda või mitte. Liitumisotsus ei ole tagasivõetav ja seetõttu ei tohi see põhineda aktiivse pangatelleri või jutuka sõbra veenval müügitööl, vaid peab olema hästi läbi mõeldud.
Teiseks tuleb valida endale sobiv fond, kuhu kogumispensioni raha koguda ja kasvatada. Fonde on 15, neist 6 nn aktsiafondid, 6 võlakirjafondid ja 3 keskmise strateegiaga fondid. Fondivalik tuleks teha lähtuvalt riskitaluvusest, vanusest ja konkreetse fondi tingimustest. Kõigi fondide ja nende senise käekäigu kohta leiab infot Pensionikeskusest, mis asub internetis aadressil www.pensionikeskus.ee.

Kolmandaks tuleb esitada valikuavaldus. Avalduse võib esitada mis tahes pangas, olenemata sellest, kas olete selle panga klient või mitte. Teile avatakse avalduse alusel kohe Eesti väärtpaberite keskregistris pensionikonto ja liitumine on jõus.

Mida pean teadma, kui olen liitunud?

Kogumispensioni makseid peab kinni tööandja. Seetõttu tuleb kogumispensioniga liitumisest teatada oma töökoha või töökohtade raamatupidajale. Piisab infost, et oled liitunud ja et kogumine algab 2004. aastal. Valikuavaldust sa kohustatud esitama ei ole.

Veebruari keskel on mõtet kontrollida, kas kogumispensioni makse on ikka pensionikontole jõudnud. Kui summa on korrektne, võib edaspidi olla rahulik – tööandja on oma kohustused täitnud ja raha on jõudnud pensionifondi. Juhul kui maksed veebruari lõpuks laekunud ei ole, tuleks uurida tööandjalt, milles on viga.

Probleemide põhjuseks võib olla ebakorrektne makse kinnipidamine (arvutamine), vead deklaratsioonides või tööandja maksuvõlg. Seetõttu – mida kiiremini liitunu maksete laekumise probleemi avastab ja tööandjaga räägib, seda kiiremini on võimalik vead parandada ja raha kasvama panna.

Hilisemate arusaamatuste vältimiseks oleks hea paar korda pensionikonto seis üle vaadata isegi siis, kui esimene kord laekub raha korrektselt.

Maksete laekumise kontrolli saab teha samuti interneti aadressil www.pensionikeskus.ee, valides alajaotuse “Minu konto” ja seejärel omakorda “Konto väljavõte”. Samuti saab pensionikonto seisu vaadata internetipangas.

Kaidi Oone,
Eesti Väärtpaberikeskus