Eesti
Filtreeri
Eamets: pensionid päästab osaliselt võõrtööjõud
Pajula: riikliku pensionisüsteemi lõpp on lähedal
Eesti ja Venemaa vahelise pensionikindlustuslepingu rakendamine alates 16. oktoobrist
Eesti väärtpaberiturg 2011. aasta III kvartalis
Kelle teenistuses on pensionisambad?
Tulekul on investeerimismess „Rahakompass 2011“
Uuring: noorte teadmised pensionisüsteemist on kesised

Jaak Aab tahab muuta pensioni arvestamist

10.07.06 Postimees

Sotsiaalminister Jaak Aab tahab pensionid siduda inimeste arvu järgi arvestatava keskmise palgaga ehk mediaanpalgaga, mis peaks madalapalgalistele tooma parema vanaduspõlve.

Aabi ettepaneku järgi tuleks muuta riikliku pensioni isikustatud sotsiaalmaksu osaku arvutamist nii, et see poleks enam seotud mitte aritmeetiliselt keskmise palgaga, vaid n-ö keskmise inimese palgaga. Mediaanpalk on nimelt sellise suurusega töötasu, millest täpselt pooled palgatöötajad saavad rohkem ja pooled vähem palka.

Rahvapensionist enam

«Madala palga saajate suhtes ei ole praegu pensioniosakute arvutamise kord õiglane,» lausus Aab. «Miinimumpalga või selle lähedase palga saaja pension on tulevikus nii väike, et ta hakkab saama rahvapensioni.»

Aab lisas, et sellise korra juures pole madalpalgalistel inimestel motiivi saada legaalselt palka, millelt kõik maksud ausalt makstud, sest vanaduses kujuneb pension ikkagi nii väikeseks, et inimene hakkab saama rahvapensioni – pensioniliiki, mis mõeldud neile, kes pole üldse tööl käinud või on töötanud väga vähe aastaid.

Kui selle aasta esimese kvartali keskmine palk oli 8591 krooni, siis mediaanpalk on tõenäoliselt mitme tuhande võrra madalam.

Seda statistikaamet praegu ametlikult ei arvuta. Statistikaameti esindaja kinnitas, et selle aasta lõpuks on oodata esimest ametlikku palga mediaani. Hinnanguliselt saab kaks kolmandikku palgalistest töötasu riigi keskmisest palgast vähem.

Mediaanpalga järgi pensioniosakute arvutamine läheks maksma pensionikassale summa, mis on võrdne ühe protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk umbes miljard krooni aastas.

Aabi arvates saaks selle summa kokku ilma riigipoolse lisarahata. Sotsiaalministri sõnul kasvavad palgad nii kiiresti, et praegu miinuses olev pensionikassa võib toota aastas kasumit 2-3 protsenti SKTst, mis peaks katma uue pensionimudeli kulu.

Äsja valitsusele esitatud ettepanek pole väga originaalne, sest juba näiteks eelmise valitsuse sotsiaalminister Marko Pomerants tahtis vähendada ebavõrdsust pensionite maksmisel.

Eelarves raha pole

Praeguse süsteemi juures saab kõrgepalgaline inimene kõrgemat riigipensioni ja võib endale lubada ka makseid pensioni teise ja kolmandasse sambasse. Madalapalgaline aga ei pruugi küündida vähimagi pensionini ja peab leppima rahvapensioniga.

Rahandusminister Aivar Sõerd märkis, et värske ettepanek vajab veel täpsustamist. «Sotsiaalministri pakutud muudatused toovad kaasa lisakulusid, mille katteks riigi eelarvestrateegias vahendid puuduvad,» lisas Sõerd.

Valitsuskabinet arutab ettepanekut lähikuudel.

Andrus Karnau

Riiklik pension

  • Riiklik pension arvestatakse keeruka valemiga igale inimesele eraldi baasosa, staažiosaku ja kindlustusosaku põhjal.
  • Kindlustusosakus arvestatakse tööstaaži ning inimese makstud sotsiaalmaksu ja keskmise sotsiaalmaksu jagamisel tekkinud koefitsienti.
  • Keskmise palga asendamisel mediaanpalgaga tõuseks see koefitsient nii, et kokkuvõttes võidaks iga pensionär juurde umbes 300 krooni. 
  • Aprillis 2006 oli vanaduspensionäre 290 086, keskmine pension oli 3120 krooni.