Uudised

Itaallased Ines Tomassini (61) ja Roberto Cuppone (68) on täna pensionärid Pesaros. Nad on väärtpaberitesse ja võlakirjadesse investeerinud juba üle 20 aasta, alustades 10 000 Eesti krooniga võrreldava summaga.

Säästudest on koos elav paar aktsiafondide jaoks regulaarselt natuke kõrvale pannud. “Kui alustasime investeerimist 1983. aastal, oli see tavainimeste jaoks Itaalias uus ja huvitav,” meenutasid nad. Osa raha läks toona väärtpaberitesse, osa võlakirjadesse. Juba siis investeeriti ka aktsiafondidesse, aga proua Tomassini sõnul oli toona kõik võrreldes tänasega väga kodukootud. Sageli tuli ise jälgida, mis aktsiad tõusid, mis langesid, mis võlakirju osta, mida ära müüa.

“Varem hankisime infot kolleegidelt ja sõpradelt, börsiga hoidsime end kursis televisiooni ja ajalehtede vahendusel,” ütles Tomassini.

Itaallastest paar on peamiselt investeerinud tuntud Itaalia firmadesse. Siiski on rahapaigutusi tehtud ka rahvusvahelisel tasandil – Euroopas, USAs, Jaapanis ja Austraalias. Itaalia aktsiatest on haldur neile valinud näiteks Itaalia Telecomi ja Itaalia elektrienergia firmat ENEL. Euroopast näiteks Nokiat. Lisaks saab investor tema sõnul ise otsustada, kas lubab oma raha panna nn riskantsematesse piirkondadesse, näiteks Uue Euroopa ettevõtetesse, Lõuna-Ameerikasse või mujale.

“Olime oma investeeringutega väga rahul kuni 2000. aasta börsikrahhini, siis kaotasime poole investeeringutest. Siiski võrreldes aastaid tagasi investeeritud kapitaliga, jäime ikkagi kasumisse,” kommenteeris Cuppone

Küsimusele, kui palju raha nad börsikrahhi aegu kaotasid, vastas Cuppone, et väga raske on seda täpselt öelda. “Meil ka vedas natuke, sest raha oli peamiselt riskikindlates aktsiates,” kommenteeris ta. Lõpuks meenutas mees, et kaotati umbes 25 protsenti investeeritud kapitalist. “Põhimõtteliselt oli nii, et kui olime alguses investeerinud näiteks 50 ja see oli aastatega tõusnud 100ni, siis pärast börsikrahhi aastal 2000 jäi järgi 75. Seega paigutatud 50ga olime ikka plussis,” ütles ta.

Tänaseks on süsteem Itaalias nende sõnul muutunud. “Meil on pangas palgatud varahaldur, kes klientidele fonde soovitab ja raha aktsiatesse ja võlakirjadesse paigutab,” ütles Tomassini. Iga kolme kuu tagant saadab haldur ülevaate selle kohta, kuidas ja kuhu raha on investeeritud ja kuidas tootlus on olnud.

“Investeerida eri suundades, st aktsiatesse, võlakirjadesse ja aktsiafondidesse on alati kindlam, sest nii saab paremini riske maandada,” on õppinud Cuppone. Ta lisas, et nemad ei ole väga suured riskijad ning on oma vara pannud rohkem võlakirjadesse.

“Oleme investeeringutega igati rahul, sest raha niisama pangas hoides ei kogune sinna eriti mingit protsenti, fondidega on aga nii, et osa väärtpaberitega võidad, teistega kaotad, ja seni on see rohkem ära tasunud kui niisama hoiustamine,” on paar üksmeelne.

Viisakate inimestega avaldasid nad ajakirjanikuga vesteldes tunnustust ka oma varahalduri tööle. Lisasid aga, et vajadusel saavad nad ta ka iga kell välja vahetada.

Milano börsil on enim panku

Itaalia Milano börsi nimekirjas on noteeritud 40 firmat, enim panku. Suurim Itaalia börsifirma, Euroopa suuruselt neljas naftafirma Eni, on aktsionäre rõõmustanud. Aktsia on aasta algusest tõusnud ligi kolmandiku võrra. Hästi on läinud ka suuruselt teisel börsifirmal, pangal UniCredit. Pank tegi suvel ostupakkumise Saksa pangale HypoVereinsbank. Tegemist oli Euroopas ajaloolise tehinguga, sest riigipiire ületavat nii suurt ühinemist ei ole enne toimunud. Maksma läks see üle 235 miljardi krooni.

Itaalia peaministri ja riigi rikkaima ärimehe Silvio Berlusconi firmadest on Milano börsil suuruselt üheksas eratelekanalite katusfirma Me­diaset. Kuulsaim Itaalia firma maailmas on ehk autotootja Fiat, mille aktsia on tänavu kallinenud pea kaks korda.

Ülle Toode
Annika Matson