Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Investorid eelistavad aktsiatele fonde

08.01.03 Äripäev

Samal ajal kui aktiivsete börsiinvestorite arv kahaneb usaldab üha rohkem erainvestoreid oma säästud investeerimisfondidesse.

Tallinna börsi statistika kohaselt väheneb aktiivsete (aastas 5 ja enam) börsitehingut sooritavate investorite arv pidevalt. Börsibuumi ajal oli Eestis üle 7000 investori, kes tegid aastas üle 5 börsitehingu 2001. aastal oli selliseid inimesi 1372 ja eelmisel aastal oli neid 1003.

Fondiosakute omanike arv seevastu on üle-eelmise aasta lõpuga võrreldes peaaegu kahekordistunud.

Sampo Balti Investeerimisfondi investeerimiskomitee liige Alo Kullamaa lausus, et aktiivsete börsiinvestorite arvu vähenemine on loogiline, sest spekuleerimiseks sobivaid aktsiaid on vähe.

“Eesti inimestest on saanud suuremad investeerijad ja väiksemad spekuleerijad,” põhjendas fondinvesteeringute populaarsuse kasvu Trigon Marketsi direktor Kristel Kivinurm.

Inimesed saavad vaikselt rikkamaks ja nende teadlikkus säästmisest ja investeerimisest kasvab. Kuna säästetavad summad on tihti otse aktsiate ostmise jaoks väikesed, ostetaksegi fondiosakuid, rääkis Kivinurm.

Kivinurm lisas, et nende fondide kogemus näitab, et inimesed paigutavad raha ka nendesse fondidesse, mis investeerivad piirkondadesse, mida inimesed ise ei tunne.

“Fondide vaieldamatu eelis on see, et saad valmis hajutatud riskidega portfelli,” lausus nii fondidesse kui otse likviidsematesse aktsiatesse investeeriv Toomas Keridon. Ise investeerimine nõuab tema sõnul palju aega ja asja tundmist. “Kui tundub, et 2-3 aktsiast koosneva investeerimisportfelliga on risk liiga suur, siis on aktsiafond parim võimalus,” lausus Keridon.

Aastaga on 1,7 korda (588-lt 1028-le) kasvanud Hansa Investeerimisfondide hallatava Balti Kasvufondi osakuomanike arv. Hansa Investeerimisfondide fondijuht Paavo Põld tõdes, et Balti Kasvufond on hea näide sellest, kuidas inimesed, kellel ei ole aega kogu aeg väärtpaberiturul toimuval silma peal hoida, otsustavad panna säästud sama profiiliga aktsiafondi. Osakuostuga saadakse hajutatud investeerimisportfell ning inimene võib kindel olla, et fondijuht ettevõtetel hoolsalt silma peal hoiab, lausus Põld.

HEX Tallinna tegevdirektori Jaanus Erlemanni sõnul tõstab fondide aktiivsust ka käivitunud kogumispension ning järjest rohkem hakkab raha liikuma minimaalset intressi teenivalt pangakontolt fondidesse.

Ühispanga fondijuht Vahur Madisson tõdes, et fondiosakute omanike arvu suur kasv on põhjustatud ka madalast võrdlusbaasist, sest säästmis- ja investeerimisharjumused on meil veel lapsekingades.

Kasvu põhjustab tema sõnul ka III samba ehk vabatahtlike pensionifondide populaarsuse suurenemine. Nii on Ühispanga Täiendava pensionifondi osakuomanike arv Madissoni sõnul kasvanud viimasel kahel aastal ligi 3 korda.

Kaja Koovit