Uudised

Fondi igapäevane juhtimine on investeerimisfondide kaudu tõhusam. Investeerimisfondide ostmise/müümisega saab kiiremini ja tõhusamalt teha vajaliku muudatuse portfellis. Kui näiteks on tegemist rebalansseerimistehingutega, siis üksikaktsiate portfellis vajalike väikeste koguste täitmine on aega- ja vaevanõudev, eriti kui portfellis on ebalikviidsemaid aktsiaid. Investeerimisfondi kauplemise kaudu saab vahetada vajaliku rebalansseerimise või ümberpositsioneerimise tervele aktsiate kogumile/riskipositsioonile kiiresti ja ühel ajal.

Aktiivse üksikaktsiate portfelli puhul on pensionifond piiratud enda sisemiste oskustega valdkonnas. Väga vähesed pensionifondid maailmas suudavad sisemiste ressurssidega ära lahendada globaalsed aktsiainvesteeringud. Enamasti on tegemist ikkagi portfellijuhtimise delegeerimisega, olgu see siis nõustaval või täievolilisel alusel, või ETFide kasutamisega. Investeerimisfondide kasutamise kaudu on võimalik operatiivselt meeskondi vahetada ja otsida parim meeskond soovitud portfelli haldamiseks.

Kuluefektiivsus. Tihtipeale mõeldakse, et investeerimisfondide kasutamine on kulukam lahendus. Kuid siin töötab mastaabiökonoomika ja fondistruktuuri efektiivsus, mida tihtipeale ei arvestata. Üksikaktsiate portfelli juhtimisega on samuti seotud kulud. Näiteks rebalansseerimise ja positsioneerimise muutmisel tuleb aktsiate ostmisel müümisel maksta ostu-müügihinna vahe ning komisjonitasusid. Avalike avatud investeerimisfondide ostmisel/müümisel teeme tehingud fondi NAVga, mis sisaldab teatavasti börsi sulgemishindasid ja seetõttu jäävad kauplemiskulud ära. Samuti on pensionifondidel võime investeerida odavamate kulumääradega institutsionaalsetesse osakuklassidesse või saada hinnamööndusi.

Üksikväärtpaberite ja fondide valiku alused on üsna erinevad, kuid neil on ka ühisosa. Mõlemal juhul tuleb hinnata fondi juhtimise võimekust.