Uudised

Rain Lõhmus, 4. mail käivitus pensioni teise samba süsteem. Kas liitute või leiate pensionipõlve kindlustamiseks muid mooduseid?
“Liitun küll ja kindlasti. Arvan, et selliseid inimesi praktiliselt polegi, kellel liituda ei tasuks. Ainus põhjus, miks mitte liituda, oleks ebausk Eesti riikluse järjepidevuse suhtes. No kui on inimesi, kellel on plaanis noores eas ära surra ja keda ei huvita, et tema lastele ka mingi pärandus jääks, siis neil tõesti ei tasu liituda.Kui inimene liitub teise sambaga, siis hakkab ta iga kuu oma brutopalgast maksma 2 protsenti ja riik justkui lisab sellele “heatahtlikult” 4 protsenti minu eest tööandja poolt makstavast sotsiaalmaksust.”

Tulevikus jääb ju siis teise pensionisambaga liitunud inimese riigipension oluliselt väiksemaks, kuna tema eest on vähem sotsiaalmaksu makstud?
“Kogumispension sööb tõepoolest riigipensioni, aga vähem kui aastate jooksul investeeritud raha kasvab. Kogumispension hävitab esimest sammast umbes kümmekonna protsendi ulatuses. Kõik sõltub ka inimese vanusest ja investeeritud rahast. Kui inimene saaks muidu umbes 10 000 krooni riigipensioni, siis kogumispensioniga liitudes saab ta elu lõpuni ca 9000 krooni pluss kogumispensionimaksed. See on oluliselt suurem lisa kui vähenenud raha.”

Kas on olemas mingi kriitiline palgapiir, alla mille teenivatel inimestel pole mõtet kogumispensioniga liituda? Näiteks miinimumpalga saajad.
“Kui nad pensionile mõtlevad, siis on küll mõtet. Pensionifondi investeerimine on tasuta, sel puhul pole mingeid suuri tasusid. Osaku ostul on protsent teenustasu, aga kui inimesel on väga väike palk, siis see samuti eriti tunda ei anna. 2000kroonise brutopalga saajal on riigipension väike. Väike on ka see 2 protsenti tema palgast. ”

Kui ta nüüd liitub kogumispensioniga, mis omakorda hakkab esimest sammast sööma, siis ta jääb võib-olla üldse normaalsest pensionist ilma?
“Ei jää ja juurde korjab ta ikkagi. Tal on ju esimene sammas ka väiksem. Kui see 2000kroonine stsenaarium läbi mõelda, siis väheneb sel inimesel palk 30-35 krooni kuus.”

Fondihaldurid on rääkinud, et kuna Eesti majandus on nii pisike, siis viiakse suurem osa rahast riigist välja. Kas sel juhul on ikka kindel, et majandus kasvab ja palgad prognoositud tempos suurenevad?
1Arvan, et kasvavad nii palgad kui ka majandus üldiselt. Eks see raha tuleb mujalt asemele. Eestis pole ju siiani probleemiks olnud, et välismaalt ei taheta siia investeerida. Küsimus on riskide hajutamises. Kui vaadata majandusajalugu, siis väiksemate riikide finantsturgudel on alati olnud rohkem probleeme. Viimase saja aasta jooksul on suurriikide turud olnud stabiilsemad. Kui tahetakse hästi investeerida, tuleb patriotism unustada!”

Millised oleksid nende noorte inimeste alternatiivid, kes ei taha kogumispensioniga liituda?
“Eks nad riigipensioni ikka hakkavad saama, aga…”
See oleks ikka väga väike.
“inimesed mõtlevad, et neil läheb elus nii hästi, et nad saavad ise varanduse kõrvale panna.”

Mida peaks tegema, et varandust saaks kõrvale panna?
(Paus). “Investeerima peab igal juhul. Seda võib omal käel teha, mõni võib uskuda, et ostab kinnisvara kokku ja müüb selle hiljem maha. Saab loota laste peale, kuigi see on pisut ebamugav. Paraku on siiski nii, et inimesed elavad igapäevast elu ega mõtle, mis saab 30-40 aasta pärast.”

Kas olete tähele pannud, et Eestis suhtuvad noored inimesed suhteliselt ükskõikselt oma vanaduspõlve?
“See on igal pool maailmas nii. See on ka üks põhjus, miks selliseid pensionitooteid suhteliselt aktiivselt inimestele müüakse. Tavaliste inimeste mured piirduvad enamasti igapäevaste lihtsakoeliste asjadega – kuidas osta suurem telekas ja maksta olemasolevaid võlgu. See, mis juhtub neljakümne aasta pärast, on väga irreaalne.”

Aga kas teile ei tundu, et garanteeritud tootluse ja rahasäilimise garantii puudumine teeb inimesed ettevaatlikuks? Selline kahtlane ja ebakindel asi – ei taha!
“Ma võin öelda, et kuskil maailmas ei garanteerita tootlust. Kui seda üldse lubada, siis hästi väikesel määral, näiteks 3% aastas. Vabatahtliku pensionikindlustuse puhul lubatakse küll 3-4% aastas raha juurdekasvu, kuid tegelikult jääb see siiski inflatsiooniga võrdseks.”

Miks siiski konkreetset tootlust ei garanteerita? Kas tulusus on nii ettenägematu?
“Jah… Palgast mahavõetud raha läheb pensionifondi valdusse investeerimiseks. Garantiid saaks anda ainult pensionifondi haldaja, aga ka temale ei taga seda keegi. Kui fondivalitseja seda garanteeriks, siis ta lihtsalt hämaks.”

Kas nii ei vabane fondivalitseja vastutusest?
“Tegelikult poleks sellel vastutusel ka väga suurt mõtet. Ükskõik kui suur see fondivalitseja ka poleks, kui ta midagi konkreetselt lubab ja ei suuda seda lubadust realiseerida, siis läheb ta lihtsalt pankrotti. Kui ta kaotab, siis pole nendest lubadustest ka midagi kasu.”

Milline on tegelikult viimane vanusepiir, mille puhul üldse tasub liituda ja raha koguda?
“Mina arvan, et see number on kuskil 40.-45. eluaasta vahel. Hiljem pole efekt enam nii suur.”

Kui Eestis poleks kogumispensionisüsteemi, siis millised oleksid olnud need alternatiivid, et ka neljakümne aasta pärast saaksid pensionid makstud?
“Kui uusi lapsi või palju noori töötajaid juurde tuleks, siis oleks kõik korras. Aga üldiselt on sündivus seotud naiste haridustasemega ja see on Eestis küllalt kõrge. Sündivuse kasvu oodata pole. Võib-olla ainuke võimalus oleks naiste hariduse saamist piirata, aga see oleks… (naerab). Teine variant oleks hakata sisse tooma noori töötegijaid, aga paljudele need võõramaalased ikka meeldivad.”

Mis te arvate, kes avaldasid suuremat survet kogumispensionisüsteemi juurutamiseks, kas riik või pangad-kindlustusseltsid?
“Kõige rohkem lobby tegi ilmselt IMF ja rahvusvahelised finantsorganisatsioonid. Nemad mõtlevad majanduse arengule väga pikaajaliselt. Olgem ausad, ühtegi meie parteid ei koti, kas neljakümne aasta pärast kukub pensionisüsteem kokku või mitte. Neid huvitab häälte arv järgmistel valimistel!”

Rain Lõhmus, milliseks prognoosite kogumispensioniga liitumise aktiivsust? Kas väljahõigatud 200 000 inimest aastas on reaalne arv?
“Neid ennustusi on igasuguseid. Aga ma olen näiteks 150 000 inimese liitumise suhtes esimesel aastal skeptiline. Ma mäletan Hansapanga-aegadest, kuidas inimestele internetipanka sisse söödeti. Alguses küll kõik teadsid, et tegu on hea asjaga, aga võttis aastaid, enne kui see omaks võeti. Praegu on hanzanetil umbes 350 000 klienti. See võtab aega, kuigi võib hea asi olla. Alguses liituvad jõukamad ja kaugemalemõtlevad inimesed, pärastpoole tavainimesed.”

Miks te arvate, et rikkamad inimesed enne liituvad?
“Esiteks fondivalitsejad pööravad neile rohkem tähelepanu ja veenavad rikkamaid aktiivsemalt. Kasulikum on ju veenda inimest, kelle palk on 10 000, mitte 5000 krooni. Teiseks loobuvad jõukamad kahest protsendist palgast kergemini kui vaesemad. Võib öelda, et kaks protsenti 2000kroonisest palgast on küll väga vähe, aga ilmselt on neil inimestel niikuinii kogu aeg rahapuuduse tunne.”

Olete lugenud majandusajalugu. Eesti pole ainus negatiivse iibega riik. Kuidas on mujal pensioniprobleem lahendatud?
“Negatiivse iibega riigid on üldjuhul veel radikaalsemad kui Eesti. Kui meil on suhteliselt suur valikuvabadus, siis neis lihtsalt peab liituma. Nagu kohustuslik sotsiaalmaks. Enamikus riikides siiski vabatahtlik, aga soodustatud. Näiteks USAs on nii. Seal panevad tööandjad teatud protsendid lisaks.”

Kui Eesti Euroopa Liitu astub, kas midagi võib kogumispensionisüsteemis muutuda? Kas nad aktsepteerivad meie valikuid?
“Kindlasti. Pigem võib ELile peavalu valmistada mõni eriti negatiivse iibega demograafiline pomm. Halba mõju meie süsteem liitumiskõnelustele vaevalt põhjustab.”

Küsis Kadri Paas