Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Inspektsioon: pensionifondi vahetusega ei maksa kiirustada

30.09.10 ERR

Pensionifondi vahetust kaaluvatel inimestel tuleks asi hoolikalt läbi mõelda ning mitte kiirustada, soovitas finantsinspektsiooni divisjoni juht Andre Nõmm.

“Esimene tarkus on muidugi see, et finantsteenuse ostmisega pole kuhugi kiiret. Keegi ei pea otsustama nii kiiresti ja oleks väga õige, kui kuulate müügiinimese ära, lähete koju ja kaalute, mida teile räägiti,” selgitas Andre Nõmm ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”. Ta soovitas võrrelda finantsteenuse pakkujate tingimusi ning uurida, kuidas on konkreetsel pensionifondil tegelikult läinud.

Andre Nõmme sõnul võiksid fondi vahetust kaaluda kõik inimesed, kes on end teise pensionisambaga sidunud. “Mida rohkem suudab inimene omalt poolt survestada seda süsteemi, seda paremini ilmselt käituvad fondi valitsejad,” arvas ta.

Saatekülaline soovitas vaadata, kuidas pensionifondil on pikema aja jooksul läinud. Vastavaid andmeid saab huviline nii Pensionikeskuse kui ka fondivalitsejate veebilehtedelt. Rääkides fonditasudest, ütles Nõmm, et otsest seost fonditasul ja fonditootlusel ei ole. “Tegelikult tasu sisaldub fondi tootluses, nii et ei saa öelda seda, et kui ta on odavama tasuga fond, siis on ta ka parem fond.”

Pensionifondi  valikul võiks inimesed uurida enne finantsinspektsiooni sõltumatut portaali Minu Raha, samuti Pensionikeskuse veebilehte, soovitas Nõmm.

Uuel aastal taastub kohustusliku kogumispensioni sissemaksed pooles ulatuses ehk inimene maksab 1% palgast ja riik lisab 2%. Need, kes esitasid 2009. aasta lõpus avalduse endapoolse makse jätkamiseks, maksavad endiselt 2%, millele riik lisab samuti 2%.