Eesti
Filtreeri
Kogumispensioni oodatust suurem buum võib süüa augu riigieelarvesse
Siim Kallas: suur kogumispensioniga liitujate arv igati tervitatav
Kogumispensioniga liitumise vahefinishis võib tempo ulatuda 1 liitujani sekundis
Kogumispensioniga liitunud 150 000 inimest, liitumine muutus tasuliseks
Eesti pensionisüsteem väldib teistes riikides tehtud vigu
EVK ja Rahandusministeerium käivitasid kogumispensioni infotelefoni
Sotsiaalmaksu võlg pidurdab pensionikogumist

Inspektsioon: kogumispensioni käivitumine kulges sujuvalt

04.06.02 BNS

Finantsinspektsiooni hinnangul kulges kogumispensioni käivitumine ja pensionifondide müük 4.-31. maini sujuvalt; pretentsioonide asjaolude selgitamisega tegeletakse inspektsiooni kinnitusel väga põhjalikult.

Finantsinspektsiooni investeerimis- ja pensionifondide järelevalve osakonna juhataja Angelika Koha ütles BNS-ile, et valikuavalduste vastuvõtmise perioodil oli oodata väga aktiivset fondide pakkumist pensionifondivalitsejate poolt.

Selleks et müügiprotsess sujuks reeglite kohaselt ja ilma suuremate tõrgeteta, instrueeris inspektsioon enne pensionifondide müügiprotsessi algust ringkirjade teel fondivalitsejaid, depoopankasid ja väärtpaberite keskregistrit, rääkis Koha. Ringkirjad andsid turuosalistele Koha sõnul kokkuvõtliku ülevaate seadusandlikest nõuetest, finantsinspektsiooni seisukohtadest ja heast tavast pensionifondide reklaamimisel ja pakkumisel.

Lisaks pensionifondivalitsejatele ja väärtpaberite keskregistri kontohalduritele on kohustuslike pensionifondide müügiprotsessi kaasatud hulgaliselt nõustajaid ja müügiagente ja üks inspektsiooni nõudmistest on, et kõik kohustuslikke pensionifonde vahendavad isikud peavad olema läbinud vastava väljaõppe, rääkis Koha.

Pensionifondi vahendaja peab olema Koha sõnul suuteline selgitama kliendile pensionifondi, pensionifondivalitseja ning teiste kaasnevate institutsioonide, nagu näiteks depoopank ja väärtpaberite keskregister olemust ja tegevuspõhimõtteid, samuti peavad vahendajad osakama selgitada klientidele investeerimisega seonduvaid riske. Valiku tegemisel peab olema isikul võimalus tutvuda kõigi valikuavaldusel toodud pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega.

Koha märkis, et pensionifondivalitsejate kinnituste kohaselt on kõik nõustajad ja müügiagendid saanud piisava koolituse ning neid on instrueeritud seadusandlikest nõuetest ja finantsinspektsiooni seisukohtadest pensionifondide pakkumisel.

Inspektsiooni hinnangul on fondide müügiprotsess kulgenud seni ilma suuremate probleemideta ja teisipäeva seisuga on inspektsioonile Koha sõnul laekunud üksikud pretensioonid, mis moodustavad vaid väikese osa liitujate koguarvust.

Laekunud pretensioonide tegelike asjaolude selgitamisega tegeleb finantsinspektsioon Koha kinnitusel väga põhjalikult.

Seesam Elukindlustuse juhatuse esimees Taivo Saar ütles esmaspäeval BNS-ile, et Seesamil on näiteid, kus pangateller pole lubanud kliendi soovitud fondi valida ja talle sisuliselt peale sundinud sama panga poolt pakutava fondi valiku. Saare sõnul on Seesami esindajad neil teemadel ka regulaatorite esindajatega vestelnud.

Saar avaldas veel arvamust, et asjaomased riiklikud institutsioonid peaksid tegelema rohkem selleks, et kogumispensioni valijatel oleks objektiivne info, milliseid fonde valida saab ja kus seda teha.

“Regulaator peaks esinema objektiivse selgitusega, kust kõike valida saab, mitte ainult suunata inimesi pankadesse. On selge, et kui inimene läheb Samposse, Ühispanka või Hansapanka, siis ta ka selle panga fondi valib,” ütles Saar.

Angelika Koha märkis, et kohustuslike pensionifondide pakkumine jätkub ning finantsinspektsioon jälgib ka edaspidi müügiprotsessi kulgu.

Finantsinspektsiooni hinnangul on kindlasti vaja jätkata selgitustööd inimeste hulgas, millised on kogumispensioniga liitumise plussid ja miinused ning kuidas valida kohutuslikku pensionifondi, rääkis ta.

Fondivalitsejatel lasub Koha sõnul pidev kohustus oma kliente informeerida ja kliendi vajadustest lähtuvalt neid nõustada. “Kuna potentsiaalsete kogumispensioni süsteemiga liitujate arv on suur, siis on ka edaspidi massimeedial oluline roll liitujatele objektiivse informatsiooni andmisel,” lisas ta.

Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel liitus 31. mai seisuga kogumispensioniga 37.055 inimest, neist 50,14 protsenti valis Hansa Investeerimisfondide ja 35,41 protsenti Ühispanga Varahalduse pakutavad fondid. Liitunutest 5,69 protsenti valis ERGO Varahalduse, 5,05 protsenti Sampo Varahalduse, 2,49 protsenti LHV Varahalduse ja 1,22 protsenti Seesam Varahalduse pakutavate fondide vahel.

Suurima turuosaga fondiks osutus Ühispanga agressiivseima strateegiaga pensionifond 29,02 protsendiga, järgnes Hansapanga kõrgeima riskitasemega pensionifond 27,83 protsendiga.

Kuni 31. maini liitunud inimesed hakkavad kogumispensioni koguma alates 1. juulist. Inimesed, kes soovivad kogumispensioni hakata koguma alates järgmisest aastast, peavad oma valikuavalduse esitama hiljemalt 31. oktoobril. Hiljemalt selleks tähtajaks peavad liitumisotsuse tegema ka aastatel 1942-1956 sündinud inimesed.