Eesti
Filtreeri
Oktoober on pensionikogujatele oluliste otsuste tegemise kuu
Lepik pensionifondidest: inimese õigus on fondi vahetada
Pensioni teist sammast võib ees oodata rida muudatusi
Pensionimaksete jätkamist on soovinud üle 80 000 inimese
Naised on agaramad II samba maksete jätkajad
Kaidi Ruusalepp: rohkem peaks tulevikule mõtlema
Ligi 75 000 inimest soovivad jätkata sissemakseid pensioni II sambasse

Inimesed ootavad põhjendamatult suurt pensioni

27.02.14 E24 Postimees

Riigikontroll leiab oma värskes pensionisüsteemide jätkusuutlikkust puudutavas auditis, et II pensionisamba ootuste ja tegelikkuse vahet tuleks vähendada.

Kuigi II samba fondide peamine eesmärk on kasvatada pensionikogujate raha ostujõudu, on rahandusministeeriumi analüüside kohaselt II samba fondide senine reaaltootlus keskmiselt nullilähedane.

Fondidevahelise konkurentsi vähesus on viinud olukorrani, kus tootlus on kesine ja investeeritakse passiivselt, kuid valitsemistasud on suured. II sammas ei ole veel täitnud ka teisi kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisel seatud eesmärke, märgib riigikontroll oma auditis.

Riigikontrolli hinnangul on II samba fondid Eesti majanduse ja finantsturgude arengut mõjutanud vähe ning kohustuslik kogumispension ei ole vähendanud päevapoliitiliste tegurite mõju pensionisüsteemis ega oluliselt hajutanud pensionisüsteemi ohustavaid riske.

Samuti ei ole Eesti inimeste teadlikkus ega käitumine oluliselt muutunud ning endiselt ootavad inimesed, et hakkavad tulevikus suurt pensioni saama. 77 protsenti inimesi ei tea, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab neile pensionile jäädes riik, ning keskmiselt arvatakse, et pension peaks moodustama 74 protsenti pensionieelsest palgast.

Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jääb aga II sambaga liitunutel pensioni osakaal viimasest palgast üldiselt samale tasemele kui praegu, kuid meeste puhul on näitaja keskmisest mõnevõrra suurem (ligi 40 protsenti) ning naistel väiksem (ligi 35 protsenti).

Riigikontroll soovitas rahandusministril algatada pensionifondide tegevust puudutavate õigusaktide muutmine, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksemad tasud ja suurema tootluse.

Lisaks leiab riigikontroll, et tuleks hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ning teha vajaduse korral asjakohaseid ümberkorraldusi.

Sealhulgas tuleks analüüsida võimalusi soodustada kodumaiseid investeeringuid ja suurendada inimeste teadlikkust pensionisüsteemi toimimisest ning sellega seonduvast isiklikust vastutusest.

Toimetaja:
Liina Valdre