Uudised

Kui aastaid on inimesed oma kolmandat pensionisammast kogunud kindlustusseltside abiga, siis viimase aasta jooksul on pensionikogujate pilgud pöördunud üha tihedamini kolmanda samba fondide poole.

Oma pensionipõlvele mõtlevad inimesed on saanud kolmandasse pensionisambasse koguda raha juba alates 1998. aasta sügisest.

Esimese aasta lõpuks oli endale kolmanda samba lepingu sõlminud kõigest 348 inimest.

Kui alguses oli inimestel ainsaks võimaluseks koguda pensioniks raha kindlustusseltside kaudu, siis 1999. aasta aprillis tõi Hansapank turule esimese kolmanda pensionisamba fondi. Monopoli staatuses oli Hansapank päris pikka aega, sest teise fondiga tuli Eesti Ühispank turule alles 2000. aasta novembris.

Investeerimisfondid viivitasid fondide turuletoomisega, põhjendades seda toonase väärtpaberituru ebasoodsa olukorraga. Ja ega inimestel pensionifondide vastu suurt huvi polnud. 2000. aasta lõpuks oli Hansapangal ja Ühispangal kokku 654 pensionifondidesse investeerivat klienti. Samal ajal kogus kindlustusseltside kaudu pensioniraha aga juba üle 24  000 inimese.

Viimase aastaga on huvi pensionifondide vastu märkimisväärselt kasvanud.

Kui 2004. aasta juuni lõpust kuni käesoleva aasta juunini on lisandunud ligi 9000 inimest (kokku 72 000), kes koguvad kolmanda samba pensioni kindlustusseltside kaudu, siis seitsmel tegutseval pensionifondil on aastaga osakuomanike koguarv hüpanud 4762-lt 10 541ni. Ehk kasv pole olnud eriliselt aeglasem.

Kui jätta tähelepanu alt välja need vähesed inimesed, kes on investeerinud mitmesse pensionifondi või omavad mitut pensionikindlustust, siis võib öelda, et 2005. aasta esimese poole lõpus oli ligi 82 500 inimest, kes olid vähemal või rohkemal määral seotud kolmanda pensionisambaga.

Ka investeeringud kolmanda samba pensionifondidesse on alles viimasel aastal hakanud kiiresti kasvama. Möödunud aasta keskpaiga 131 miljonilt on kolmanda pensionisamba fondide maht selle aasta keskpaigaks kasvanud 273 miljoni kroonini (23. augusti seisuga oli summa kasvanud juba 305 miljoni kroonini).

III sammas kasvab kvartaliga üle 160 miljoni krooni

Kindlustusseltsides on sama ajaperioodi jooksul inimeste pensionivarade maht kasvanud 725 miljonilt 1,07 miljardi kroonini, st kaks ja pool korda kiiremini. Samas kasvasid 2005. aasta teises kvartalis pensionivarad kindlustusseltsides (98 miljonit krooni) ja pensionifondides (ligi 64 miljonit krooni) juba pea võrdselt.

Hoolimata käivitamisraskustest on pensionifondide omanikud pensionikindlustuse sõlminutest rohkem teeninud. Kui kindlustusseltsides on iga lepingu kohta pensionivarasid üle 14 800 krooni, siis fondides ligi 25 900 krooni.

SEB Ühispanga kolmanda pensionisamba fondide juhi Vahur Madissoni sõnul on teise pensionisamba fondide kõrval voolanud raha ka kolmandasse sambasse. “Inimesed tunnevad ennast fondidega mugavalt. Kui varem oli kolmas sammas nihkunud liiga palju kindlustuse poole, siis nüüd on inimeste teadlikkus kasvanud,” lisas Madisson. Fondivalitseja sõnul jääb keskmine fondisissemakse 500 krooni kanti kuus, kuid kuna osa kliente teeb väga suuri sissemakseid, kasvab ka keskmine sissemakse suurus.

Hansapanga teise pensionisamba fondide juht Robert Kitt ütles, et pensionifondide tootlus on olnud väga hea ja fondide valik on muutunud laiemaks (Hansapank tõi turule kaks uut pensionifondi 2003. aasta lõpus ja SEB Ühispank möödunud aasta lõpus).

Investeeringud täiendavasse pensionisambasse on tulumaksuvabad, kui need ei ületa aastas 15% brutopalka. Näiteks 10 000kroonist brutopalka teeniv inimene võib maksuvabalt kolmandasse sambasse investeerida aastas 18 000 krooni. Maksuvaba investeerimine tähendab seda, et kogu kolmandasse sambasse pandud summalt saab järgneval aastal maksu- ja tolliametilt tulumaksu tagasi. Toodud näite puhul 4320 krooni (24% × 18 000 krooni).

Raivo Sormunen