Uudised

Investeerimine kolmandasse pensionisambasse annaks Eesti keskmist palka teenivale töötajale võimaluse riigilt järgmise aasta alguses tagasi nõuda maksimaalselt 4000-5000 krooni. Kokku võiks kõik inimesed, juhul kui nad kasutaksid täiel määral ära kolmanda samba tulumaksusoodustuse, maksu- ja tolliametilt kingitusena oma kontodelt leida 2,5-3 miljardit krooni.

Vabatahtlikusse pensionisambasse on investeeringud tulumaksuvabad, kui need ei ületa 15% aastasest brutopalgast. Arvestades, et sel aastal võiks Eestis keskmine aastatulu inimese kohta ulatuda 135 000 kroonini, oleks mõttekas suunata kolmandasse pensionisambasse kuni 20 250 krooni. Korrutades selle Eesti hõivatute arvuga, oleks kolmandasse sambasse maksimaalselt võimalik investeerida 12-13 miljardit krooni aastas.

Tegelikkuses on investeeritavad mahud paar-kolmkümmend korda väiksemad. III samba maht kasvab aastas umbes 400 miljonit krooni, kuid lisaks uutele sissemaksetele aitab kaasa ka olemasoleva portfelli paisumine.

1998. aastal käivitunud kolmanda pensionisamba varade kogumaht ületas hiljuti 3 miljardi krooni piiri.

1,98 miljardi krooni eest on inimesed investeerinud raha sambasse kindlustusseltside toodete (investeerimisriskiga elukindlustus, garanteeritud intressiga elukindlustus) ja 1,05 miljardit pensionisamba fondide kaudu. Viimaseid on turul kokku seitse. Neist suurima (Hansa Pensionifond V3) maht ulatub 400 miljoni kroonini.

Pensionifondidesse investeerimine kasvab silmnähtavalt. Kui 2003-04. aastal oli pensionifondide osakaal III pensionisamba turul kuuendiku juures, siis hetkel on fondide käes juba üle kolmandiku turust.

Ka inimeste arv, kes end kolmanda samba pensionifondidega on sidunud, on teinud kiire hüppe. Kui finantsinspektsiooni andmeil oli 2005. aasta lõpus vabatahtlike pensionifondidega liitunuid 15 500 ringis, siis selle aasta keskpaigas juba 35 200.

Kindlustusseltsides on lepingute alusel raha III sambasse paigutanud 85 200 inimest. Kokku on III sambaga hõivatud seega iga 5-6 tööealine inimene.

Raivo Sormunen